Meie  Üritused  Uudised  Kontakt  Admin  Popsile  Keel | Language 
  Kalender Jutukesi hiljutistest üritustest
Jutukesi hiljutistest ĂĽritustest

Horvaatia 2018
Otsustati lennata. Ükskõik kuhu, ükskõik milleks, peaasi, et vältida bussiiga tagasisõitu, sarnast 2017 aastale, mis jättis jälje, sügava, iga POPSI õrna hinge. Otsus oli väärt.
Lennuk oli küll väike ja üks paar inimesi oli end kogemata sättinud popside piirkonda, aga nad kahetsesid seda juba enne, kui Popsid jõudsid oma kohad leida, hiljem muidugi kohti ei olnud, sest Sprite pudel käis ringi ja soodsaim iste oli põrandal toolide vahel, kuhu karastusjook kõige tihemini kätte sattus. Kohalejõudes selgusid erinevad asjalood: on soe, on hostel ja on koertemeri. Aga koerad on palju meeldivamad ja puhtamad kui inimesed, nii et Popsidel oli hea meel, ning kohe sai ka selgeks, et koerteomanikud võtavad enamik junne veest välja ära, pärast. Sellest saigi meie kodu: Fun hostel - so much fun. Sellega kaasas käis Arseni, tema oli natuke nagu noor Märdik, rohkem nagu Vahur Rooni, lõpuks selgus, et ta on lihtsalt väga Sexy ja et seda rõhutada viibis ta meiega ainult trussikutes. Esimene öö ta ütles, et tasa tasa inimesed magavad üleval öistele pidutsejatele, aga siis öeldi talle kohe ära, et eiei, need pole inimesed - need on Popsid. Ja pärast seda oli ta meiega hoopis eriline: ta tegi meile pastat, suppi, guljašši, pannkooke. Ta tõi meile kõik oma puskarid, veinid ja muud joogid, kui keegi peaks tahtma. Ta mängis meiega ja hoolitses meie eest.
Popsid muidu olid ontlikud nagu ikka: natuke tantsiti, natuke lauldi, mitu suurepärast kontserti oli, isegi pillidega, mõni sportlikum natuur ujus palju. Sai ka ekskursioonidel käidud, kes, kus, isa vaatas...metsas, seenel, maismaal, merel...kõike tehti. Eriti oivaliseks osutus LindaLine. See on küll Popside tõsine võit. Kui tahad laevasõidu asemel 2 pöörast laevaseiklust: telli LindaLine. Kui tahad öömajaks odavat hostelit koos täisteenindusega alustades tasuta toitlustusest, jootmisest, pesupesust ja transportteenustest...telli LindaLine. Igal juhul kõige lõpuks valdas popsiperet rõõm ja rahu. Ning juba mõeldakse, kuidas edasi, millal juba...

Gaudeamus 2018 Tartus
53225322SAIPIHVSAIPIHVSAI!
Alustuseks filmiti video: siin, seal, igalpool mööda Tartut ringi. Väravas oldi, Kassitoomel veereti, lauluväljakul, trummi all, trummi peal, kaarsillal - täitsa vinge värk tuli.
Pärast mindi laulupeole. Seal sai proovida tublisti, senikaua prooviti, kuni otsustati, et proov tuleb orkestritel ära jätta. Vahele jäi jaaniõhtu Tartu Raekoja platsil, kus keset platsi toimus Popsidel isegi Seelik, ja platsi kõrval toimus veel palju, palju muudki - seal oli koht kohe selleks: Pahad Popsid.
Kujunes väga rõõmsaks. Kui siis oli Gaudeamus käes, siis...vat siiis....sadas vihma. Aga Popsid olid end juba mitme päevaga nii vormi sättinud, et jätkasid kohast peent joont. Kõik algas sellest ju, et presidendid tervitasid Popse, 7 presidenti tulid kohale selleks. Väga kena neist. Hiljem meie vääriliselt tähistasime Gaudeamust Eesti 100 - võidupüha rukkililledega, pikas lauas, autokastis, vihma...peaaegu ei märgatudki. Pidu lõppes sellega, et oldi laval ja mängiti ka. Uskumatu!

Vormist Väljas
Selline asi juhtus - Popsid olid vormist väljas. Korraks, kogemata, ootamatult, aga samas lõpuni etteplaneeritult, ettevalmistatult ja ette teadvalt.
Kõigepealt tehti jõulukontsert uusaastakontserdina. Siis tehti see Karlovas. Siis kirikus. Siis ilma riieteta (Popside vormita) ja lõpuks olid palad ka kõik sassis. Inimesed istusid laval, Popsid istusid saalis. Midagi keegi rääkis lugude vahel, aga see rääkija polnud alati dirigent. Korraks keegi laulis, aga mikrofon ei sattunud päriselt sisse. Jne. Pärast seda võeti terav suupiste ning tehti vormituid kokkuvõtteid...aga õhtu lõpuks olid kõik Popsid jälle omas vormis - Illekas ja hoos :)
Vormid tulevad ja lähevad - Popsid jäävad!

Aastavahetus Vabaduse Väljakul
Heaküll, me ei põe - me võtsime selle pakkumise vastu. On, nagu on, läheb, nagu läheb!
Hommikul olime Vabaduse väljakul rivis ja ootasime. Õnneks vana ära saatmisega ja uue tervitamisega polnud ruttu....jõudsime normaalselt sisse elada. Teada oli, et kell 14.21 oleme ETV otse-eetris! Ja pärast, Kuural, punkt kell 14.21 me teleka eest nägime, et olimeGI :)!
Visuaalil polnud viga, üleliia palju suurelt platsilt meid mikrid tabada ei osanud, aga see heli, mis kõlas [kujutelmas] oli vaimustav!
Õhesõnaga kell 13 olid Popsid juba Tartu suunas teel, need, kes jäis Tallinnasse võtsid väikse supi ning pöördusid sinna, kus jätkus pidu pidulikkuses - ikka Kuural, meie Tallinna Saekaatri asekohas!
Tulemuseks sest kõigest: feiM. (aga mitte feiL Jee!)

Laager väljaspool
Lõpuks pakiti ikkagi pillid kotti ja sõideti laagerda/uma.
Algul pidime minema varakult ja põhjalikumalt - 18. november, ent asjaolud tõukasid meid detsembrisse. See on ka loogiline, sest kontsert pidi olema näiteks detsembris, aga asjaolud tõukasid jaanuarisse. Nii, sis nii. Hull vahe, lõppeks!
Laager toimus Rannus - seal oli väga tore, ainult uksed pidid lukus olema, sest muidu võis mõni sinna tulla....Mõni mitte-pops. Mõni kohalik, no mõni "oma"poiss...Neil olla kombeks käia.
Tööd tehti palju laagris, vahepeal lubati pausile. Väikesele. Siis paduhirmus põgeneti kohalikku bussipeatusesse, sest Popsid tahavad ikka tutvuda erinevate kultuuridega ning areneda. Nõnda võeti peet ka ligi ning teine pool laagrist oli natsa korralikum!
Õhtul arutati kõik asjad läbi, protokollidi ning istuti lauda. "Lauda istudes pidu jõudis järgmisse faasi..."Istuti nii kaua, kuni toitu enam lauale ei mahtunud, siis tõusti püsti ja hakati luuletusi lugema. Pipart oli ka. See tõmbas täiesti käima, nõnda et lõpuks polnud muud, kui see, mis alati - tants varajaste tundideni! "Ja kui ma ütlen varajastel tundide, mees, siis mõtlen ma hilist istumist!"M. Frayn

Ungarireis
Reis oli 5.-12. august, ometi algas 4. augustil ja ei lõppenud ka päris siis, kui jõuti tagasi Tartusse. Mkm. Siit-sealt ja igaltpoolt üle Eesti koguneti 4. augusti pärastlõunast peale Tartusse. Saekaatris üks väike meeskond komplekteeris plaate, pärast mindi sööma näiteks. Siis esines meile aidaa puhuks Emeriitbräss, meie Isa-dirigent isiklikut ning see oli äraütlemata pidulik reisulesaat. Pärast seda juhtus see, mis ikka - Illegaard. Ja kui Illegaard lukku pandi, oli buss juba peaaegu ees ja nagu pisikesed prussakad loivasid kõik kohale, kell 4.30-5.00 vahel. Kõik olid natuke...unised ehk, mõni isegi suti tasakaalutu, aga umbes 5.12 sai sõidule :) See, mis juhtus edasi ... see on igakordne kordumatu bussipidu, mille sarnast ei tea keegi kujutledagi, kes pole juhuslikult sinna sisse sattunud. Bussireis ei ole bussireis, nagu makaron ei ole makaron. Asi iseenesest on sama, ent missugune üüratu erinevus vormis! Igal juhul seda bussivärki sai kogeda vähemalt tublisti 4 päeva, ja siis vahepealsed lühitripid. Läbisime erinevaid riike, erilist vahet ei olnud, niikuinii pärast Eestit oli kõik soodne ja kaardiga makstes ei omanud ka väga tähtsust, mis maa see on...kus parajasti peatuti, et tühjendata, täita jne. Aga kord õhtul olime ühtäkki Ungaris ja ennäe imet...meid võttis vastu laagri boss - vanaema. Vanaema oli väga uhke, et võimaldas meie popsiperele terve isikliku maja, raudväravatega ja kauges üksilduses...aga no nagu loodud me jaoks. Voodid olid, kõik asjad, isegi saal ja ümarlaud, vist ilma lauata, tõsi küll. Igal juhul esimesel õhtul tervitas meid äike, aga sellest polnud lugu, kohalikus restoranis, mis oli küll kinni, sai puhtas ungari keeles meile hangitud praad, Palinka, hommikuks kaks muna, kaks vinkut, ja musi sai veel pealekauba! Mis nii elul vigagi! Imeline kant, see Ungari. Järgmisel hommikul me tee viis meid otsejoones Budapesti, otse veinikeldrisse. Pikka ekskursiooni ei tulnud, küll aga tuli pikk laud ning mitmetunnine koolitus-degustatsioon koos suursuguste sibula-peki-saiade jms-ga. Väga sujuvalt ja kiiresti muutus me perekond lustiliseks, nõnda et lakkamatu akordioon isegi ei suutnud lõplikult murda me meeli (ainult osaliselt...kui Vihmaussi asemel hakkas kõlama popsisuust Saaremaa valss jms). Nii see Ungari algas me jaoks ja enne seda kui lõppes, jõudsime me anda 2 menukat kontserti Budapesti, ühe Balatoni-äärses Siofokis - linnaomanik ise lubas! Jõudsime tutvuda vaatamisväärsustega, sõita laevaga, ujuda Balatonis, isegi ühes basseinis, kogeda ööelu baaride tänavas ja tutvuda erinevate inimestega üle ilma...Ja kui see ka kõik läbi oli, polnud sellest lugu, sest Tšehhimaa oma tuttava kämpinguga juba ootas meid...ja see tagasihoidlik koosviibimine, mis seal veel toimus...kirjeldamatus äikesemarus väike popsiansambel tantsulustiks;"Seelik," koerad...omavahelised ja mitte omavahelised tutvumised, kokkuvõtted...see oli õhtu milletaolisest võis seni lugeda vaid kaunist kirjandusest! Lõpuks hommikul olime sunnitud kahjuks lahkuma, olgugi, et see lahkumine kurvaks tegi. Aga õnn kaasa(s)...liikusime tagasi Poola ning pärast mõningast poolakeelset sõimu tohtisime isegi lukustatud Kletka-hotellist iseseisvalt väljuda!
Kõik see reis oli armas. Millegipärast sai otsa varem kui kunagi varem, ja jäi hoolimata kõigest (et päev ette, õhtu taha, sai veel olemist täiendatud)....kiirelt mööduvalt napiks. Ikka veel ja veel tahaks olla ses pundis,seal koos. Ükskõik kus siis.
Olgugi, et algselt hoogne popsireis lõppes viimase päeva erakordse ja ainulaadse olukorraga, lausa fopaaga ses bussis, kui lustakatest elumehist-memmist oli kujunenud kurblik tõsine karsklusseltsi väljasõidu ametkond...Aga õnneks kohkuti sellest isegi sedavõrd, et Tartusse jõudes tuletati uuesti rutuga meelde, kes me oleme...ja kõik sai jälle korda. Ning nagu ikka parimatel puhkudel selreisil - ei puudunud ka käre äike.
Küll on Popsidega tore: iga reis jätab oma ainukordse jälje, mida mitte keegi peale meie endi ei eales koge!

Ekskursioon noorte laulupeole
Hooajalõpus ikka võimaldatakse endale väikene väljasõit, toreduses. Meie Popsid sõitsid laulupeole. Eks neid proove aasta sees sai ka läbitud, lood olid ju nähtud, seega - tegudele! Ei oleks arvanudki, et laste laulupdu samaväärt suursugune ja tore on kui üld. Aga paistab, et on. Popsid läksid proovidesse, ja iga pausi täitsid nad vääriliselt väärikalt. Esimene paus mindi lauluväljakult otse loomelinnakusse Trad Attacki kontserdile. Bussijuht ütles turvale, et esinejad, ja nõnda sõideti suht lava ette. Siis võeti ringi ja hakati tantsima. Ja nõnda läbi kogu kontserdi, väsimatult. Ja küll külalised imestasid, küll toredad need....sest Popsidel on kaabud, kaunid popsikaabud, ja võtab tummaks ikka, kui ridamisi kaabusid ringiratast tantsib. Ühesõnaga - hea kontsert oli. Õhtul mindi edasi Kuurale, seal oli Popside ametlik ööbimiskoht, korraldajatelt. Aga korraldavad Popsid ise selle asja, igaks petteks. Seal valmistuti põhjalikult järgmiseks päevaks, ja sellega saadi hästi hakkama. Hommikul proovist tuisati Baltijaama turule, kus toimus tormakas, ainukordses elamuslustis kontsert. Pärast seda käidi sipsti vetsus - 25-kesi ja laulmas (nii et turistid olid shokivaimustuses sest laulvast peldikust), siis kiirelt osaleti saates Su nägu kõlab tuttavalt....kus rase läks, ja 25 popsi tuli...Ning tulistjalu mindi juba vanalinna tänavale, kus lasti veelkord sel imetabasel popsipasunal hüüda.....Tulemused on kirjeldamatud!
Õhtul taas valmistuti, pesti käidi saunas, vihaga, ja oodati suurpäeva, ms saabuski, rongkäiguga. Seda oodates olid Popsid tsipake tasasemad kui muidu...eks närveeriti eesseisva suure lava ees :D, aga juba pärast esimesi samme tuli elu tasapisi sisse, ning edasine toimuv lauluväljakul...popsilik soojus, Popside eraldatud popsialal, lakkamatute energiaringide kallistustes....Ohh, nii möödus see pidu, lõpus rahvuslikes pisarais mesipuuga....ja sõiduga tagasi koju, Tartusse,. Nüüd ees järgmised....

Pealinn kutsub
Viimasel popsiaastal sai tavaks Popsidele MINNA!. Popsid lähevad kogu aeg igalepoole: kord turule, kord laadale, juublile, tanklasse, staadionile, kord miljonipeldikusse....Kuhu vaja, sinna minnakse. Nõnda käidi ka Tallinnas üle aja. Alguses mindi ragbimatšile, aga et ilmataat ei osanud arvata, et POPSID ise tulevad, sis mängisime vaid paar hümni (kaks neist olid sh Taani hümnid....ja siis üks Eesti)....aga pärast seda otsustati siiski ragbimatš lõpetada. Lumetorm kesk kevadet oli ka muidugi takistuseks. Aga siis mindi suvehakul Vanalinna päevadele ja mängiti otse Toompeal, Toomkiriku platsil päris lustakas kontsert maha. Ja kuigi ilm siin Eesti on muidu ikka see vihmane talv, siis selleks puhuks, oli organiseeritud päike ja paras soe, mänguhetkeks, ni et lõbu oli nauditavamgi! Pärast jälle mindi....mindi Peppersacki supile. Ja kuna loodus kutsus - mängulust siis, sügavsisimast, siis tormati rutuga veel ühele mängule, Tallinna ääres. Ja seal tervitas meid rõõm, kuulajate südameist. Ilus, see minemne, see elu!

Mängime heaks
Juhtus nii, et traditsiooniline aastalõpukontsert kujunes erakordseks, täpselt nagu suht iga kontsert, kus Popsid osalevad. Seekord oli tegemist kontsert-MÄNGuga. Ja selle tulemusena said Popsid hea tunde, kontserdikülastajad said hea elamuse ja said ise ka väga heaks, sest SA Viljandi haigla Jämejala osakonnad said meie kõigi heast palju, palju mänge, meeleheaks. Hiljem mängiti neid üle andes veel otseste saajate rõõmuks. Aga me aastakontsert oli tõhus, neid mänge sai kastide kaupa. Pärast kontserti koguneti Aparaadis, tehti üks järeldus - ja liiguti Illekasse, sest järeldus oli rõõmustav, seega joovastavalt jätkakemgi! Unikaalne kontserdi juures oli ka tantsudebüüt. Tüdrukud Aveli, Avely ja Christine olid seni vaid kirjutanud kätega Y ja M ja C ja A vahel rütmikalt, kuid nüüd...nüüd on uued ajad. Tüdrukud tegid trenni, hakkasid sportlasteks, ja seda nõnda, et see pillimängu ei sega, vaid hoopis täiustab. Selle tulemusena meil ongi vaimustavad tantsulised tüdrukud, kes väristavad oma narmaid ja võbistavad oma vorme...sest Tina Turner on pinsil, ja keegi ju peab! Sellega lööme me laineid, sest plikad on ikka imelised, täitsavunts uudis meie elus!

Popsid ja nende sõbrad
Popsid leidsid uue sõbra - ERM, niikui see avati saadi üsna lähedaseks. Nõnda käidi kogu hooaja sügis-talve seal üle aja ikka ja jälle mängimas. Kord võeti kaasa Kaire Vilgats, kord lustiti koos USA armeepuhkiga - igal juhul oli alati väga tore.
Sõbrustatud sai ka Lauri Liiviga ja üldse on nii, et kes veel siin suurtest artisidest pole saanud võimalust Popsidega laulda, see on ilmselt väga kurb, aga ootab seda. No küll jõuab!

Pulmatralli
27. augustil käisid Popsid ühes vägevas pulmas. See oli üks kuulus pulm, millest räägiti palju. Lehtedes olid pildid ja, pruutpaar oli väga armas, meilegi.
Me olime ühel suursugusel juublil, ööpimeduses väänles popsiuss metsast välja ja tegi väikse kärtsu. Kuna see meeldis, siis tegi mürtsu ka otsa. Kõik oli väga lõbus, kuigi see kõik oli ka üllatav. Ja siis mõtleski peatne pruut, et väga üllatav üllatus, et niske sobiks pulmagi, et kolmandasse päeva elugi jätkuks. Ja meie nõus, muidugi.
Peaasi, et nalja saaks! Sai sedagi, aga sai paljud muudki, head.

Popside Lääne - Eesti turnee
See oli seekordne Popside iga-aastane reis. Kuid otsus oli ammune ja kindel - tuleks reisida pikemalt, täisreisina Eestis. Lõpuks, aastaid hiljem, sai see ka teoks. Ning sellest reisist kujunes üks südamlikumaid ja meeleolukamaid reise, mis oli samas ka igati menukas ja edukas. Eesti on ilus. Ja Popsidega...pops olla on ka ilus, sest see on tõeline vedamine: nii armas, nii rõõmus, kogu see olemine. Ja just seesuguseks kujunes see reis.
Start oli 5.08, sõideti Saaremaale ning elati sisse, et järgmised 2 päeva saaks seda saart rÖÖmustada. Jö nöö söigi! Doktor Kase tohterdas meid bussis juba enne Virtsu praami...nõnda, et praamist väljusid - PÖpsid. Ja sedasi....öösmörk töidötöd :)!
Kuressaares külastasime Pöide õlut, lauluga. Edasi keskväljakul tubli kontsert ja lõpetuseks pöpsipere keskis pannkoogiöö, seltsiks kaks eeslit ja ponigi...Aga reisialgus sai oma ausa kinnituse. Edasi sõideti Orissaarde, kus mere-ääre -kontserdi käigus leiti endale Artur. Alguses mängis ta meil trombooni, kuna parajasti oli puudu, kuid otse mahetalust Hiiumaale kaasa haaratuna, täiendas ta meie ridasid edasi metsasarvega! Igavesti tore poiss. Orissaare ööpimeduses...ja öö oli tõesti väga pime! - juhtus nii mõndagi, aga hommikul, valges nägid kõik, kuidas Siimust on saanud sile poiss :) Ja see sobib talle suurepäraselt. Jälle põhjust kogu orkestril olla õnnelik. Järgmiseks viis praam Triigist meid Hiiumaale, kus sai alguse Popside uue hiti: "Seelikulaulu" proovimine. Esimene oli kuivproov, püsti. Aga juba teisel hommikul, pärast eelmisel õhtul tunde kestnud militaarturismi ja katakombe, oldi nagu üksmees platsis Sõru kõrtsis, et teha esmaesitus. Vägev. Kuigi...vajas veel lihvi.
Teoreetiliselt lihviti seda iga järgneval päeval räägitu, mõelduga, ja kui lõpuks läbi SiiriFesti Vormsi Krögis see ette kanti, siis polnud enam kahtlust, et Seelik sobib meile, ja jälle üks võit Popsiellu oli saabunud.
Hiiumaal oli muidu veel kaunim kui Saaremaal...ja mäng Rannapaargu laval kulges ka toredasti. Kahjuks paari päeva pärast, kui üks suur hulk me perekonnast olid juba maailma kõige teravamaid elamusi kogenud (pipraga), olime sunnitud jätkama oma teed, ja vahelduseks mandril. Haapsalu on see armas koht, mis sai osa nii meie mängust kui meie olemusest. Alustades kontserdiga vanalinna südames, lõpetades varastel hommikutundidel Apteegis. Ja tantsuks oli ka OMA, isiklik disko. See oli seni üks hoogsamaid ühisprallesid, ja kõik jäid väga rahule. Vahepeal suundusid Popsid mandriäärelt sisemaale...esialgu jõuti Padisele, kus vallahoovis KÖMDI - jälle Popsid laval. Ja siis tuli juba Taan, kes korraldas meile fantastilise Taan-festivali mitmete saunade ja peenemat sorti cateringuga. Aitäh selle eest!
Kuna reis oli pikk, siis keegi ei väsinud. Polnud aega. Ja järgmisel ööl hullati Viljandis, hoopiski, aga nii nunnult, et kell 00.15 olid rohelised mehikesed hanereas sügaval metsas....ja oma pilli ja törtsuga üllatasid Enno Siirit juubli surprisena. Aga korda läks. Nii mõnigi tantsis, nii mõnigi soovis kaasa mängida, laulda....Kuid ega Popsidel polnud pikka pidu.... ees veel ootas Vormsi, reisi punkt ja hüüumärk! Vormsil toimus palju: seal mängiti jalgpalli, tehti teatrit...igale üritusele andsid Popsid oma tagasihoidliku panuse selle õnnestumiseks, ja õhtu lõpus astuti üles kohalikus kõrtsis kontsert-etteastega, mille taolist pole saarel veel nähtud! Ja mängijate lust ning nauding ei kustunud. Pigem vastupidi, kogus vaid tuure...nõnda, et kõik see pops liikus kodukoolimajja konnana, kilpkonnana, ujudes, Tuljakuga, üle lamavate politseinike ukerdades jne jne....tõelises lõbus. Veel bussipeatuse koorilaul, ning kooliesise ringmängud....Kui jaksaks kõike kirjelda, see jutt ei saakski otsa...
Aga selle imelise reisi lõpetas veel ergas SKANDAAL sadamas, mil meid oma bronnitud praamile ei lastud. Kord, on kord, nad ütlesid....ja siis järgmise praamiga seda sama ka eirasid :D Aga mis seal ikka, jäigi rohkem aega üheskoos reisi lõppu ning südantsoojendavat seltsi nautida, ja peab ütlema: see oli jällegi...nii tore :)
Teada on, et kõik said pühapäeva õhtu lõpuks, 14.08 koju.
Ja juba oodatakse järgmist reisi...

Popsid osalesid rallil
Mitu päeva seal Tartus käis miskine jant...keegi rallitab, oli jutuks, aga laat oli ka. Lõpuks laupäeval, kui Raid Said Fred ja East 17 ja Sandra olid juba maha jäänud, tulid Popsid...ja võitsid, muidugi! Igal juhul saime Raekoja platsi otse ja mängisime ka.
Viimasel ajal sport lausa vägisi tungib ellu....Sest paar päeva varem käidi staadionil, siis mõned käivad hüppamas. Veider see elu. Aga ei sellest midagi. Organisatoorseid järeldusi tehakse ikka pärast kõiksugu tegemisi, ja nendest on aru saada, et kõik on siiski endine: Popsid jäävad Popsideks :)!

"Popsid kutsuvad kinno"
Oli kaunis maikuu, saabus reede, 20. Ja Sõpruse kinos, Tallinna vanalinnas oli järjekord ukse taga. Esialgu olid kõik järjekorras seisjad rohelised, seepärast et Tallinna Popsid olid oma tunkedega varakult kohale sättinud, ja Tartu omi põlnd kuskil - buss viibis, nagu ikka. Bussijuht oli tõre, nagu ikka. Aga ei sest hullu. Õigeaegselt olid laval ja solistid olid ka kõik olemas, va Stas....aga ta tuli ka, täpselt siis, kui oli aeg, et proovida. Aga mis seal ikka proovida - ta oskab ju :)! Ja Popsid ka oskavad. Ühesõnaga: toimus kino. Kino toimus kinos. Rahvast tuli normaalselt, saal oli täis. Kõik tuli imeliselt välja, Artjom ja Stas tegid oma laule, vaimustavad tüdrukud...Kristel jt...need rabasid jalust. Igal juhul...oli, mis oli, aga vinge mängimine, head lood, kõik hästi.
Pärast Dublineris söödi ja Maria kutsus külla kodu vaatama. Sama tegi Marti....Kes, kus vahet polegi, igal juhul Popsid said hakkama. Ja järgmisel hommikul läks eriti hästi...Kõik olid õigeaegselt Kalamajas, et kohalikel päevadel mängida. Kõlas üle Tallinna see...ja hoog oli ka parasjagu veel sees....hommikust sooja polnud vajagi.
Pärast sai nalja ka, sest kui Tallinna omad jäid lustakaid päevi nautlema ja lubasid endale sealjuures nipet-näpet laadaelust....siis tunde ja tunde meeleolukat seltskonda sai seal nautida...samal ajal, kui Tartu omad püüdsin lahkuda...tunde ja tunde püüdsid...aga buss ei saanud kuidagi ümber keeratud, ei mahtunud noo...Ja iga kord, kui läksime Araxese poodi uue dringi järele, saime me sõpradele lehvitada...just kui nad oleksid meiega, mis sest et bussis. Ja noh...ukerdasid, mis nad ukerdasid, lõpuks enne õhtut leidsid teegi :) Tore käik. Bussijuhist rohkem infot ei tea, loodame, et ta pole kuri ikka.

Laager
Popsidel oli aeg harjutada, ammugi sai plaani pandud laager. Siis pandi paika ka laagri asukoht - Krootuse, muidugi.
Tallinna filiaal tõusis enne, kui päike jõudis õieti loojudagi, võeti kätte pillikohver, selga kott, kaenla alla magamiskott, teise kaenla alla madrats, lõua alla käekott ja mobiiltelefon ning hambusse poekott ning joogid, ja asuti teele Baltijaama suunas. Et rong otse Põlvasse ei sõida, otsustati Tartus ühineda Popsidega ja minna nende bussiga edasi. Kuna buss oli ju tellitud ning tartukad asjadega väljas ootel. Aga mida ei tulnud - oli buss. Ootasime ja ootasime, aga ei midagi...Natukene mures juba oldi, kas kella kaheks ikka jõuame laagrisse - see oli väga oluline, sest kella kaheks oli tellitud supp! Kuid polnudki vajadust mureks...otse Saekaatri ette peatus buss nr 9 (tegi kerge haagi Tähe tänavalt, väike nihe graafikus pole Tartu jaoks häda, see on normaalne, seal ei kiirustata, seal aega on) ...kodinad paigutati bussi, pressiti uksed kinni - ja sõit algas! Nagu ikka linnaliinikatega...kiirusega ei liialdatud, piletikontrolli ei tulnud, ja kohal me olimegi!
Päev läbi istusime ja mängisime pille, erinevaid: no meil on kaushuulikuga, lesthuulikuga, nahaga, keeltega, kõike sorte on, kõike mängiti. Ja mängulusti ka jätkus! Õhtul värskendati end kergelt ning korraldati täispikk kontsert edevas Krootuse rahvamajas, mis ühtalsi oli ka meie koduks. Kohale tuli 5 inimest, pärast tuli veel kaks, ja nad said oma elu unustamatuima kontserdi umbes 40-lt orkestrandilt.
Loomulikult oldi pöördes, kõik 7 olid. Meie ise ka!
Ja siis läks dirigent Sirje ära, kahjuks.
Hilisõhtul toimusid järeldused pika laua taga: koguneti, vahetati muljeid ning tehti komplimente. Natukene söödi, aga palju ei saanud, sest toimus erakordne muusikaviktoriin, mis oli suunatud kõigile seebisõpradele: 82 tunnusmeloodiat viimase 30 aasta kõige paremate seriaalide seast! Isegi Maria Mercedes oli sees, Kletkast rääkimata...
Ja üks grupp võitiski! Auhind oli kadestusväärne, tuli otse Poolast ja pakkus palju rõõmu!
Ülejäänud olemine toimus suuresti tantsides. Sest kui on orkester Popsid, segakoor Topsid...siis miks mitte võtta plaani ka tansutrupp Sopsi[s]d vmt..
Aga järgmine päev tuli Sirje tagasi! Kõik manasid ette endale pilgu, mis võttis tummaks Sirjegi, ja tegid tööd...pukisid muudkui, kes näost roheline, kes punane, kes valge, aga pingutati, hingata ka ei juletud....Ainult üks ei pingutanud.
Ja see päästis päeva...
Sirje jäi orkestriga rahule. Orkester jäi laagriga rahule. Ja Kätu on imeline!

Talv
Talvel on külm. Oli jaanuar. Popsid alustasid aastat nostalgiliselt - ja läksid kõrtsi. Oli aeg, mil Popsid käisid kõrtsis korra kuus - Püssirohus siis, mängimas. Aga lõpetuseks sai Roooooosamundest ja LindastjaLindast nii kõrini, kui samaaegselt tantsiti puldid ümber ja pähe ja peale jne, et siis tehti paus. Aga aastaid hiljem, vaadati...kuis elu kõrtsis tänapäeval, ja kae nalja - ei tulnud Rosamundet ega Lindat, tore oli küll, ja lõpetuseks juhtus nõnda, et kujunes üpris mahe õhtu. Ei olnud küll üleliia trügimist, ent kes saanuks aimata, et me PÄRISELT tulemegi...Siiski, kes oli, see lustis ja meie ei saa kurta.
Seejärel oli veebruar. Ikka talv. Vahepeal küll näis, et enam pole, aga tuli tagasi, oli ikka. Popsid läksid mäele! Panid suusakostüümid selga, eestistasid oma välimuse viimseni - et mitte keegi ei ajaks sassi Bentse Skari vms-ga, ning roniti mäe otsa. Trummid veeretati sinna, pillid, asjad....ja lumetuisus, pöörases, mängiti kaks setti. Alguses näis see kõik väga külm, aga lõpetuseks oli vähem külm. Ja kogu päev lõpetati sisemänguga trahteris, aga suusamütsid jäid.
Tallinna filiaalile oli see taas nagu klassiekskursioon, mis algas päikesetõusuga Ülemistes ja lõppes ööpimeduses - Ülemistes. Aga vahepeale jäi lugematul arvul imelisi tunde....

Elu ja Aastalõpukontsert 2015
Pärast reisi puhati välja ja hooaeg algas mõne normulkin mänguga. Muidu oli kõik tore, ainult et Popsidelt võeti lammutamisele järjekordne prooviruum, misikipärast alati, kui Popsid kuskile pesa on teinud, seal end õdusalt sisse seadnud ning õitsele löönud...siis keegi otsustab üsna varsti, et see hoone tuleb nüüd maha lammutada. Parimal juhul otsustatakse, et sinna tehakse uus, renoveeritakse, asjad...halvimal juhul - nullitakse lõplikult. Ei tea, aga nii see on olnud juba mõnda aega...alates endisest EPA klubist, Veski 6, mille peied ei saa meelest minna tänini...Sealt edasi Jabor, siis juba Trükikoda....ja ja...Kõik nad on möödanik. Aga nagu ikka: kui kuidagi ei saa, siis lõpuks ikka saab. Keegi ju hoolib meist, keegi hoiab meid südames...ikka ja alati, olgu siis lähedalt või praegu taamalt, ent me tunneme seda. Enivei...on meil nüüd Saekaater ja asjad on loksunud taas rööpasse. Elame paremini veel kui enne, ja oh - ilus on olla. Ka Tallinnas juhtus samalaadne, ent ka seal on taastutud ja taastatud end päris vuntsis stuudios, peaaegu otse Toompuiesteel, ja seal on valge ka.
Tööd on tehtud ka, sest dirigendid on hankinud hunniku palu, kõik need on selgelt selgeks tehtud, rohkem või vähem, ometi hingega - ja sõimuga, ja jõuga ja vaevata ja vaevaga ja lustiga ikka. Nii et lõpetuseks tuli aastalõpukontsert korraldada kinos - siuke TASE. Ja nii ta läks, alustuseks mööda Taskut Popsid imbusid orkestriks, seejärel suunduti Illusiooni, kus anti suurejooneline kinu...koos lauljate, TAUSTAlauljate, pillimeeste, taustaPILTIDE, professionaalide ja mitte professionaalidega, kuid film jooksis kogu aja. Ühesõnaga Stanislav Bulganin ja Artjom Savitski aitasid õnnestunult õnnestumistele kaasa ning olid meie lahketeks külalisteks, samal ajal kui debüüdi laulis nii mõnigi oma popsitotsu (aga no Ellerheina tüdruk, ikkagi) ja räppisid seal vähemalt kaks inimest, üks iga laulu vahel, teine aga hoopis laulu ajal.
Oli peomõõtu laiv ning kino pidi saama, ja kino sai.

Pärast õnnitlusi suunduti peahoone kõrvale kohvikusse pühaõhtusöömale, kus oli kaetud punane lina, tõesti pidulik. Ja kui seal kõned said otsa, kõht sai täis...siis sammuti Illegaardi, kus pool maja täitus heatujuliselt ning täitis paljunäinud keldriruume rahuloleva meeleolukusega varajaste hommikutundideni. Küll oli kaunis see päev, jälle.

Popside kontsertturnee Euroopas elik tee Tšehhi
Seekord võitsime paketi "Popside uskumatud seiklused Tšehhis ehk tõsieluseriaal BUSS".
8. augusti hommikul koguneti võtteplatsile...kuid kus on buss? Hiljem selgus, et olemas. Suur, punane ja mitme rattaga. Me arvasime, et me sõidame varavalges välja ja alustame tegusat välisreisi, kuid olime unustanud tellida mõned lisad: nt konditsioneer, vesi, rool jms. Aga ei sellest polnud hullu. Pidurid tulid ja läksid, parem oligi, kui läksid, sest muidu jõnksajõnksa tekitas bussirahvas intriige: Kes tapab kelle? Kaasa anti meile kaks vuntsi. Alguses said nad aru, et me lähme Pärnusse, siis nad said aru, et me lähme Viljandisse. Esimese päeva lõpuks sai selgeks, et asi on JÕUDMISES, ja tühja 5 tunniga olime me jõudnud Tartust Eesti-Läti piirile. Jõudmist võtsid meie sohvrid eriti tõsiselt. Me kunagi ei teadnud, kas me jõuame, kuhu me jõuame, kuidas jõuame. Aga jõudsime palju! Näiteks teel Tšehhi jõudsime Saksamaale, teel Poolast Eestisse jõudsime otsapidi Ukrainasse. Küsimus, et millal? ei erutanud enam kedagi. Polnud mõtet. Vahepeal tehti mõned peatused: näiteks peatuti raudteel, kus ootasime surma. Siis peatuti keset Praha südalinna ning meid kallati bussit välja. Kuid ei morjendanud nüansikesed meie meeli, vaid bussielumelu kogus vaid tuure! Aeg-ajalt vaatas Märdik päikest ja valgustas meidki, kuhu suundume, samaaegselt jätkati sellega, milleks oldi ka kokku tulnud: popsiperereisiga. Tutvuti, leiti sõpru - üks uus sõber oli isegi kaasa võetud, et kõigil oleks võimalus ikka leida, lauldi, tantsiti, padjad pandi pähe...No nagu ikka! Ja õhtupimeduses toimus tublilt erootikatki - kõik oli täpselt nii, nagu peab, ja natukene elevamgi tavalisest. Isegi tunnikontrollid toimusid! Keegi võitis alati, auhinnad olid. Ja aplaus, see oli kestev...tunneleis.
Kontsertturnee ise oli väga edukas. Kaunases tervitas meid linnapea, Raekoda rääkis meiega: üle linna kajas: Popsid, Estonia, Leedi Virgaaaa... hiljem tänati meid turgutava suupistevalikuga otse Raesaali kumerate lagede all. Prahas mängisime illegaalselt, ent sedavõrd vägevalt, et koguni Absintherie kõige peenemad kliendid lõid tantsu, ja jänesed olid hirmvaimustuses. Dresdenis tutvusime vaatamisväärsustega ja kuna neist võimsaim oli Frauenkirche...ehk et siis eesti keeles SaureKirsche - oh sellest rääkisid kõik veel päevi - sai selle all ka kontsert peetud. Sakslased olid pöördes, nõudsid plaate, meie aga muudkui mängisime, ja täiesti legaalsetes piirides, nõndaviisi Pünklichkeiti silmas pidades, et ära meid ei aetud, ei jõutud. Pimedani kõlas pillihüüd, ja rahvas nõudis ikka rohkem ja rohkem. Pärast itaallased kutsusid enda restorani Proseccole ja...kogu õhtu oli ilmekalt intelligentne. Viimane etteaste oli Poolas. Samuti jumala koja hooliva varju all, ja poolakadki - nad olid puha pöördes, viimne barankagi kingiti hinge tagant me auks.
Vabal ajal aga puhati Melnikus: küll pika laua taga, küll ringis - tuuuuki-tuuki,ka Kiss & Say Goodbye sai ette mängitud - kõige jaoks oli aega, kõigele oli koht! Kes käis basseinis, kes poes. Eesti napp suvi sai korvatud 7-päevase 38-kraadise päikesepaistega, ja purskkaevud meid turgutasid.
Kokku võttes oli igavesti kena ettevõtt ja tõde jätkuv: senikaua, kui oled Popsis, on kõik imetore, mis ka poleks, tõeline rahulolu ja süda soe me meeltes: kuis Bussi-Madisest sai korrapidaja, ja Bussi-Kristil oli pulma-aastapäev asekaasagagi lähedane...
Ja kustkohast, kuhu suunas või kuidamoodi ja kui kaua me ka poleks liikunud, taamalt ikka kostis entusiastlik hääl: 385 kilomeetrit veel, 1 läbi sai, 384 veeel, 1 km, 1km rõõmus ja kraps, 1 km, 1km läbi sai naks...384 kilomeetritm veeeel...

Viljandi folk 2015
Nõutud oleme jätkuvalt. Raske on pidada pulma, juublit, mistahes pidu on raske pidada Popsideta, see on selge. Aga eks mis teha, peame kuidagi välja vedama. Olgu öö või päev, kuidagi me selle peo peoks ikka sätime. Vahel saame isegi osa, vahel on osa meie oma osa. Aga kuna mis pidu see on ilma meieta - siis meiega, meil on väga hea, ja kogu aeg. Selline rõõm.
Aga suurem tegemine oli Viljandi folk. Seekord äkki kolmas kord? Aga tubli kord oli. Sai tehtud tõsist puhkrockfolki koos raju bändiga, Nikns Suns. Kõige pealt tegime neljapäeval, rahvast oli kui murdu, ja siis ööpimeduses andsime endast üht-teist. Aga veelgi rohkem säästsime endist pühapäevaks, kui oli korduskontsert ja kõigini olid juba jutud elavast toredusest jõudnud, publikut rohkemgi: ja meie juba professionaalsed rokifolgis puhkijad! Vägev! Nikns Sunsis olid küll väga toredad poisid, vedamine, et meie ise ka oleme. Tõesti äge ettevõtt ja lisaks veel ette-taha folgimöllu :) Aitäh!

"Seltsid jm, mai 2015"
Naljakas, meie oleme nõutud viimasel ajal erasektoris.
Üks Rakvere suguvõsa pidas oma kolme põlvkonna tähtpäevi. Ja kui ikka tähistada, siis tuleb normaalselt tähistada. Orkestrit vaja, selge see. Mis pidu see on ilma?! Korraldasid nad peo, sättisid end stiili, sättisid end ära...Tellitud oli VLÜ, kes meile siis sooja tegi, kuniks asju üles sättisime, lustitas rahvast Ivan Orav....No ja siis meie, kolm setti. Täiega! Pidulised olid söönud, joonud ja neil oli tantsuhimu. Meie mängisime, nemad trallisid. Aga kui oli väike paus, siis sealsamas kohe kõrval oli paar baari. Me läbisime need edukalt ning me meeleolu oli igati mahe! Ja küll me meeldisime, muidugi.

Aga nädal hiljem võeti meid seltsi. INXsessionistide seltsi. Liikmetena. Ja tavaliselt ongi nii, et kui me kuskile liikmeks läheme, saame, oleme...siis tähendab see, et väga korralikult antakse süüa. Nii seegi kord. Me ei teadnud seda, aga meid toideti lakkamatult, erinevate praadidega, kunagi ei puudunud magustoit, asjad - me olime shokis, peaaegu. Kuid rahul. Ainus, mis puudus, oli WC. Aga see-eest oli peldik, meeldejääv pealegi. (Tõde, enamasti Naissaarel inimesed võiks käia ikka koos redeliga)
Igal juhul oli see üks igavesti vägev saarelaager :) Ladusime "Moonika" pille otsast otsani täis, doktorid ja kaptenid pakiti siseruumidesse ja Popsid purjetasid tekil...Vaimustav! Saarel võis kuulda INXsessioonhaigustest ja kogu ettevõtmine võinuks olla vägagi hariv, ainult, et vahepeal pidi orkester muid asju ka ajama seal saarel...Näiteks raudtee seisis tühjana: meie mängisime vaguneid, vedur oli...sõitsime. Tööd oli ju vaja teha, ega me pole niisama muidusööjad, pole kunagi olnud! Õhtul mängisime tundide kaupa pilli, ise tantsisime, teised tantsisid, no nii hea tuju oli. Ja isegi elektrit võimaldati meile poole ööni. Teise poole ööst pidi ilma välja vedama, aga see ei seganud küll kedagi. Teisel päeval me mängisime ka, aga mitte pilli. Siis me mängisime juba varahommikust alates superstaari saadet. Finaali said Tähe ja Birgit, no nad olid kindlalt ikka finaalis sees, kuigi oli teisigi... Lõpuks tulid veel noored tegijad, klassiekskursiooniga...aga kahjuks pärast nende esimest vooru lõppes saade ära. Meid pandi ära kastiautodesse, kartsime juba, et no nüüd on kööga, aga kui selgus, et eiei, need on toredad autod, siis me laulsime hoopis. Ja sõime küpsist, loomulikult! Ja nii oligi, pärastlõunal tuli laev, kõik läksid pardale ja ei osanud aimatagi, et sealt tuleb oioioi. Maria pääses läbi ime märjast surmast, noodikast pääsel läbi Aveli...aga mõlemad hirmnapilt. Niisugune torm oli, et pudelid klirisesid, inimesed veeresid, vigastused, asjad, paanika...Aga leidus laeval neidki, keda too kiikumine vaid magusasse unne suigutas ning kõigest dramaatilisest ilma jättis. Siiski hukka see laev ei läinud, lõpetuseks. Ja üleüldse...oli, mis oli, aga igavesti kihvt seltsivärk oli küll :)

Talv-kevad 2015
Popsidel on olnud uus aasta esimene pool töine: mäng mängu järel, nii Tartus kui ka kaugel lõunas...On olnud erinevaid rahvapidusid, juubleid ja Privet-partysid...Küll oleme olnud Uus-Antslas Vana-Antsla mõisas või siis vastupidi, küll oleme Kaitseliidule andnud oma täispanuse kõige ebamugavamatel hetkeilgi, et tuututada näiteks tušši, umbes kordi 100; või aidata neil tähistada meeleolukalt tähtsündmusi. Lisaks oleme läbinud mõned lustakad erapeod, sest popsifänne on nii noori kui vanu, aga kui ikka korralikku tantsulkat soovida, tuleb tellida meid - siis saab!
Suurim pidulikkus leidis aset EKL-i suurejoonelisel 100 aasta tähistamisel (siinkohal tasuks mainida, et vahelduseks EKL ei tähendanud Kaitseliitu, vaid korporantide ühingut), kus meiega koos trallis laval Tanja. Meil oli tore, ta[L?] oli tore. igal juhul on ta tegija ning meil oli tema laulmist mahe saata! Spetsialist on spetsialist: tahab laulab tangot, tahab laulab moodsat diskot, igal juhul - kõlab. ja kui meie piisavalt vaeva näeme, ja TUJUS oleme - siis meie ka :)! Lisaks õiendasid mitu kontesrti ära meie uued trummipoisid, kui Raul meega jändas, ja said hakkama küll! Braavo ka sellele! Elu käib, ja aina ladusamaks läheb!

Tallinna filiaali 10. aastapäev
Midagi suurt kohe aasta algusse. Tartu külalised olid ülimalt hästi valitud [nad ise valisid end tulema] ja nende üle rõõmustati enim. Sest Tallinn - see on pelgalt rakuke, meie juured ja hingki on Tartus, ja mida soojem ja tugevam tugi, seda ladusam meie tee!
Pidu oli kaunis majas, otse kiriku vastas. Sadas lund ja tuiskas, kuid toas olid kĂĽĂĽnlad laual, inglikene seal samas...Isegi laudlina oli vale. Selline Pidu!
Kohale oli kutsutud moodne häälekvintett [või oli neid kuus?], värvilises pidžaamas tegid nad imet, misläbi rõõmustasid pidulisi ning pakkusid kultuurset meelelahutust.
Söödi, arutati, tõsteti pokaalgi tõsisemaks tunnustuseks!
Kõik oli kaunis. Viimase trammiga suunduti vanalinna, kus Tallinn pidas kõne auristi all, Enno isiklikult - aga traditsiooniliselt kuuse all. Seal sai südamestki räägitud, lauldud ja oh...muudki tehtud. Ja se eoli ametliku osa punktiks. Misjärel suunduti seda punkti tähistama mitteametlikumas vormis....Irish Pub andis oma panuse suurepärase valikuga, ja käidi mujalgi. Lõpetuseks ei saanud keegi aru, miks on kell 6, kui jutud veel kõik pooleli, olemine selge ning väsimatu, ning pelgalt rõhuv ajataju meid laiali neil tundidel sundis. Siis jätkakem kõik samas säras!

2014 lõpp
Nagu ikka, sai mängitud. Suhteliselt tihe oli seal novembri lõpp -detsembri algus: SUUR Ülikooli juubel oli, kus soojendati üles Loomislugu. Vanemuises, pidulikkuses sai ette kantud. Üllataval kombel nibin-nabin ka õnnestus! Isegi hästi! Sealt otse tormati balli mängima. Ballimängud ammugi selged, sest et eelmisel päeval sai kuskil Elvas mängitud. Päris elav variant! Siis tehti veel rongkäik läbi...nagu ikka, kõik see tavane sai teostatud!
Lõpetuseks otsustati ka, et mängitud küll, Suur Kontsert [mis algas JA lõpes koidu aal] sai õiendatud plaadiesitlusega, seega eraldi aastalõpukontserti ei korraldatud, selle asemel toimetati uute paladega ning et omavahelist lähedusevajadust kuidagigi toita...popsiti ühiselt ka uude aastasse. Metsas meeleolukalt!
Ja uus tuligi...hoolimata kõigest! :)

Popside plaadiesitlus Tallinnas - Tapperis
Popsid mõtlesid, et kaua võib - olla kultuurimaja külakapell või siis diskoteegibänd, aeg on suunduda rocki. Asi selles, et plaat sai ka [käsu peale] tehtud ja valmis ning see on hea plaat, seal on vanu rokilugusid ja igasugust värki. Ja kuna siis "oli jäänud veel kuninganna külastuse küsimus" sai teadmatuks, et KUS. Ja otsus oli ühene - peab tegema eluga. Seega sätiti end rokivormi ja kõlas 3 tundi puhkrokki, säras ja rõõmus! Publik oli maru, kõik jäid väga rahule. Plaadiga ka. Käsu peale.
Ega seal neid tunde üle [vahele] palju ei jäänudki, kui juba kell 6 oldi riigitelevisioonis, kus grimm tegi imet.
Kella 9-ks olid kõik tööl. Sinna vahele jäid kolm salapärast tundi. Kuid kes ei tea, mis siis sai, mis juhtus - siis ETV arhiivist saab kindlasti kindlust - 10.10.2014 saates. Umbes 7.47 ja 8.52!

Et aga mitte muutuda end kordavaks mindi Tartusse erakordselt pidulikult, maailma uusimasse Tubini saali, mis oli akustiliselt kohane. Anti täispikk kontsert kõige juurdekuuluvaga...
Ă–eldi, et elu parim - kontsert, aegade parim plaat.
Nii on.
Selle teadmisega mindi Big Beni ja söödi praadi ja seejärel arutati, mis saab.
Aga saab see, mis saab, selge see!

Suvi 2014
Pärast kiiret ja ladusat laulupidu järgnes ootamatult tegus suvi. Kui tavapäraselt orkestergi ehk suvel suti puhkab, et siis augustis suursugune kontsertreis teostada, siis sel aastal ei antud võimalust - millekski. Kõik nädalavahetused olid korrapäraselt sisustatud, küll käidi Lottemaal, küll tralliti Lätis. Kui nädala sees leiti mahti puhata, siis ilm oli, muidu, väga ilus ja soe, ja suvi oli tore!
Suvine nädalavahetuste popsindus leidis oma lõppu sügises, mil mindi Neemele ja laagerduti.
Kiire koosolek, selged kokkulepped, vaade merele, mäng juubilarile, kordaläinud sisenemine suvalisse pulma ning tantsuline öö kohalikus Popside jaoks avatud puhvetis onu Bella teisiku saatel kestis hoogsalt varajaste hommikutundideni. Ja nendel tundidel jätkus ka koheselt me tee - Kostivere mõisapäevale. See oli vist suve punkt. Edasi sai alguse sügisene meel ja valmistumine plaadiavaks!

Laulupidu 2014
Reede hommikul alustati proovidega. Õhtul lõpetati. Väga hästi läks.
Popsid suunati elama Järveotsa Gümnaasiumisse, sealt anti leping kasutusjuhendiga. Üks meist näiteks luges seda, ja edasi oli kõik selge: kirjutati alla: EI NÕUSTU, ja koliti Kuurale, Luigele - no problem! PIDU, ju! Laulupidu.
Ja laupäev - CHILLLLL!!!!!! Ärkad üles, vaatad...punane buss, chill - why not istuda bussi ja mängida pilli seal üleval. Buss sõitis mööda linna siia-sinna, Popsid pasundasid...änksa, tuul, päike oli - jumala normaalne variant lõunapooliku veetmiseks. Siis astud maha...kuskilt satuvad paar kolmerattalist, mõni käru - chill! Sõidad rattaga, mängid trummi, puhud pasunt - ladna, vaatad, palju rahvast, astud nende sekka, hakkavad kuski suunas liikuma... väga kena olemine! Lõpuks liuglesid sedasi nautides kilomeetreid...lauluväljakuni, ise mitte midagi tegema ei pea ja juba ongi palju rahvast ja ärevus. Jõudsime laululava ette...keegi mundris mees midagi seal näpuga suunas, aru ei saanud...chill! Mängid...kõlab ÜKS LUGU... Vaatad...baritonist hakkas välja tulema paksu kollast tossu...normaalne, ikka juhtub, jooksed laiali, jooksed tagasi, istud vahepeal persepulgale kui tahad - why not....Ajakirjanikud tunglevad läbi piirete...chill! Kõik on segaduses, rahutus...jumala normulik, siis peatusime, mängisime Gagnamit sajale tuhandele, mis seal ikka. Pärast läksime jälle Luigele, jälle oli muhe olemine ning pühapäeval mängiti taas ülimalt hästi. Kõik imestasid...kõik oli imeline, ning kõlama kõigest jäi vaid üks: Popsid?! - oi, see küll head ei tõota! P.S. Chill.

Gaudeamus 2014
Varahommikul kimati Pärnusse, hilisööl sealt edasi Lätti ja sellele järgnes kõik...
Õnneks on Popsides The Princess from Finland ja väga uhke on sedasi. Küll võis turval põnev vaadata turvakaamerat, või et siis...eluelamus. Popsivärk on peen värk!
Lisaks õiendati ära kõik soolod, esimängijad - IKKA Popsid. Jaaja ehk mõni "punane roos?" meid kõige rohkem nüüd ei armasta, kuid ainult seepärast, et nad ajasid ennast karbnevaliga sassi, vist. Meil oli hea!

Tartu laulupidu 2014
Hommikul vara koguneti lauluväljakule, et teada saada, mida siis puhkpillid ka sel peol mängima peaksid - selgus, et mõned palad. Pole probeelmi, mängiti läbi ja algas paus, et siis algaks rongkäik ja pidu ise. Kõik voolas vaimustavalt: kastiauto lehkav diisel lisas vaid Popside lustakale mängule meeleolu, sedasi, et kui lauluväljakule jõuti, oli olemine nõnda ülev, et jätkus lakkamatu ja tunde jätkuv "TREPP" :)...Sest et.."Trepp ju ometigi oli olemas, milles probleem" C. K.-B Punti tuli ka Enno ning sedasi möödus laulupidu täies hoos. Pärast pidulikkust jätkati Trepiga Jaboris ning lõpetuseks suunduti Raekoja platsi lähedusse, kus tehti vahelduseks järeldusi ning Estraadiraadio või Roheline Raamat või mõlemad ühes - ükspuha, nad pakkusid meile oivalist taustamuusikat ning nii mõnigi meist kepsles linna öisel keskväljakul pööraselt. Nii tore oligi.

9.-11.mai - uue plaadi salvestamine
EI HINGA! Jumal oli meiega...reede õhtust kuni pühapäevani valvas iga me liigutust, ta nägi me sisse ja kuulis me hääli...Igast asju tuli seetõttu ümber teha, uuesti, teisiti...aga ikka paremini, küll tema teab, kuis parim! Igal juhul kolm päeva Popsid ei hinganud, sest see ei olnud lubatud parajasti. Aga õhtuti, salamisi, saadi kokku - näiteks ühes Tartu mnt puhvetis - ja hästi palju hingeldati. Väga tore oli, sai ka järgnevaks päevaks kopsud täis, Popsid õhku täis ning jätkati. Kõik sujus, tasapisi, ent järjekindlalt. Kolmandaks päevaks sai puhkpilliorkestrist Popsid segakoor Topsid - ja hämmastav, kui head me oleme. Aga üldiselt on sedasi, et üks PLAKS ja TEHTUD (ehk, et küll jumal kokku lõikab)!!

Kevadlaager
Tuldi kokkoo...ühel kaunil aprillikuuhommikul...Mängiti, prooviti, ähiti ja puhiti, söödi, joodi, puhuti. Eeskätt keskenduti tulevase plaadilugude täiuslikkuseni lihvimisega...Lõpuks oli kell nii palju, et enam ei jäänud muud üle kui et lõpetada see töö ja jätkata puhkega: see käis nii, et igaüks nautles seal, kuhu sattus, kuid lõpetuseks oli ikka saalis tantsulka ning polkat keerutati varajaste hommikutundideni. Pärast natukene magati ja hommikul pärast sööki läks jälle lahti: aga lisaks prooviti korra ka laulupidu, tuli välja, võis lõpetada. Kõik korras, selge see!

2014 algushoog
Tuhisedes jätkus uus aasta. Nii nagu lõpes 2013 täis hoogsaid etteasteid üle terve kodumaa, algas ka 2014...Tõsi küll, valdavalt viibiti Põlvas...tekkis isegi kahtlus, et võiks saada traditsiooniks üle nädala kauni õhtu veetmine Põlvas, või et siis - toitumine Põlvas. Ja Gerli Padaril õnnestus jällekord laulda meie muheda meeleolu saatel...ning muudki tralli juhtus!
Kuid eks jätkus neid ballimänge igale poole ning Popsid tõestasid, et sobivad jätkuvalt ka tantsulistele pidulistele või siis et pidulistele tantsulistele.
Lisaks tervitati varavalges Saku Õlletehast ja muuseas tegeleti ka laulupeoks ettemängimisega...Kõik õnnestus.
Ja tihe graafik, kus mängudega täidetud pea iga nädalavahetus on jätkumas ka varakevadel.
Ent kõige selle kõrvalt tegeletakse tõsise ning tiheda proovimisega. Proovitakse teha uut plaati!
Palad on valitud, töö käib...Loodetakse pühendumistki...ehk...

10.01.2014 - Aastapäev
Uus aasta algas juba hea tava kohaselt Tallinna filiaali aastapäeva tähistamisega, sedapuhku nr. 9!
Restoranirolli täitis Kuldne Draakon otse vanalinnas, kõht sai täis ning meel rõõmus. Üht-teist tarbiti juurdegi, seda tõestas suhteliselt hoogsam kõnevoor kuusepuu all Raekoja platsis. Kõneles uus dirigent Kätlin, kõneles Tallinn...Lauldi. Tulid turistid, palusid lisalugusid...nagu ikka, kui Popsid kuski satuvad...
Edasi viis tee siia-sinna, kuid suur osa läks siiski sinna...ning järgnes tantsupidu kantrisaatel. Scotland Yardi tantsuplatsi haarasid Popsid ning peaaegu täielikult püstijalu suudeti tiirutada ning tuhiseda pakutud shou lõpunigi...Tegevus toimus ka lauas. Hiljem kulgeti veel kohalikesse vanalinna asutustesse, sest kunagi ei tea ju, kas veel keegi kuskil ootab me laulu...

29.12.2013 Aastalõpukontsert
Uued ajad Popside elu on olnud [hoolimata kõigest]...TUBLID!
Kontsert on Popside 40-nda hooaja avalöök. Läbitöötatud struktuuriga süsteemis värk. Pildid, fotod, värviline kava...tõepoolest moodne värk. Kontsert ehitus üles 70-ndate, 80-ndate, 90-ndate, 00-ndate ja päris uhiuute noorukeste 10-ndate Popsidest ja nende loomingust. Vorme oli mitmesuguseid....sorte oli ka erinevaid: küll olid digipopsid, sinipopsid, rohelised mehikesed, elegantsed klounid ja igast värkji. Vanemad heietasid lugusid, nooremad tegid nalja ja kuulajad muudkui istusid ja kuulasid, lapsed sealjuures trallisid. Igal juhul öeldi mitu head sõna Popside pihta, kiidulaulu kuulis igaltpoolt. Muusikat tehti läbi 40 aasta, paladevalik just seesugune...
Lõpetuseks kõik oli viimase peal!

Pärast tehti kokkuvõte kiire ja korralik Big Benis. Süüa sai ka. Ja seejärel suunduti hea tava kohaselt Illegaardi, kus oldi natuke kauem kui jaksati, aga sellega asi veel paraku ei lõppenud, sest nii mõnigi leidis end veel siit-sealt hipiurgastest, kuhu ülevoolavast kontserdiõhtust põhjustatud meeltesegadus oli viinud...

Natukene tõsine, ka nukker, samas asjalik, ja ikka ka rohkelt lõbus oli see kõigest eristuv popsiaasta; Ja siiski hoogsa optimismiga edasi ses kestvas toreduses...liiguvad Popsid uude aastasse!

VORM
Popsid oma olemuselt on väike ühiskond ses suures ühiskonnas, kuhu kuuluvad erinevad inimesed kõiksugu erialadega ja eristab neid muust maailmast - vorm!
Läbi aegade, “iga pops [see] soovib olla moodne...”

Tunked - See mururoheline veetlev kombinesoon on igaühe unelm, kuid omane vaid rohelistele mehikestele - popsidele. 90-ndatel väljatöötatud moeröögatus on musternäidis elegantseimast stiilitunnetusest. Märkimisväärt on nende laitmatu universaalsus: üks päev püherdad õllemudas, teine päev paned valge triiksärgi alla, kikilipsu ette ning võistled filharmoonikutega rahvustelevisioonis. Kelmikust ja vürtsi lisavad kulinad, millel kõigil neist on oma ajalugu ja väärtus, ning mida rohkem kõliseb, seda tegijam, teab igaüks...
Kaitseliidu vorm ? Pruunikas - peen pükskostüüm on tõeline defitsiit. Neid tehakse siin elus vaid valitud seltskonnale ning väljastatakse samuti ainult allkirja alusel. Kostüümiga käivad kokku ka erinevad mängureeglid, mis lisavad elevust nende kandjates ja muudavad selle hästiistuva unelmate rüü nõnda kadestusväärseks, et ka aeg-ajalt ettejuhtuvad seletuskirjade kirjutamise episoodid seoses väärtarbimisega, kahvatuvad! Sest mida võikski inimene rohkem tahta, kui olla lihtsalt kaunis!
Frakk - Särtsakas värvidemäng räägib 21. sajandi maitsekast meelest. Niisugune pidulikkus nihutab ka kõige lössakama popsi bussi ette otsa - ehk koorekihti. Ning triiksärgi spetsiaalselt valitud erakordne lõige teeb olemise sedavõrd ebamugavaks, et selles riietuses, et vaju ükski pops varajastel hommikutundidelgi kössi. Tekkis see vorm pärast lähedast personaal-kohtumist Rootsi kuninganna Silviaga, mille tagajärjel avastasid popsid endaski teataval määral siniverelisust.
Rootsi sinine - No selle soliidse röivaga võib minna küll, kuhu iganes: kooli, tööle,diskoteeki või lausa ooperigaalale! Helgelt helesinine toon, need peensusteni disainitud nüansid...nagu näiteks jalgevahelapp - kõik viimseni on võrratu! See vastupandamatu riideese on tõeline rariteet, millega jätsid Popsid kustumatu jälje meie rahvuskultuuri, osaledes suurfilmis vanadest ja kobedatest (esindades kobedamat poolt), koos helikoptriga.

Detsember 2013
Oli see vast toimekas kuu Popsidele...Alustades rongkäiguga Tartust jõuti välja küll Tallinnasse, Pärnusse kui ka lõuna poole Nõosse....kogemata vist põigati muuseas ka Viljandisse. Lisaks proovid...ja lõpetuseks võimas aastalõpu kontsert!
Mänge oli igasuguseid: peened ballid, meeleolukas juubl, lasterohke tantsufestival ning huvitavaim projekt oli ÖÖKLUBIS - disko-Popsid. Koos DJ-ga mängiti üht kaasaja menukamat klubihitti ning möllati nii eliitseltskonnale ja ka lihtrahvale. Kõike sai tehtud, päevi ja päevi, kuid mõte peas see oli ÜKS: Iga pops soovib olla moodne...

8.11. - 10.11. 2013 Popside laager
Uued toimekad ajad ses sumedas sügises on popsielu hoidnud ladusa. Tallinn tegutseb uues ja paremas vormis kui eal, ja otse vanalinnas. Tartu jätkab ikka toredasti uute liikmetegagi ning meie muhedalt mahe noor dirigendineiu annab endast parima, toetava Sillamäe juhendamisel.
Mänge olnud siin ja seal, tegemisi nii ja naa..
Võimaldatuna aga repertuaari taas uusi palu, võttes ette vanad palad, olles valmis eesolevaks tegusaks juubeli- ja laulupidude aastaks, korraldati laager. Et sisseelamine oleks täiuslik, sai alustatud Puurmanni rahvamajas ühe hoogsa kontserdiga. Kuigi kartsime, et asi piirdub Puurmanni mõlema elaniku lahke visiidiga meie esinemisele, oli me üllatuseks rahvast saal täis. Tantsida küll ei soovitud, kuid nii mõnegi näos võis tabada muiet. Ju siis polnud viga :)
Ja laager algas kell 22. Kuna üheks sünnipäevaks oli aega meil vaid tühised 2 tundi, tuli kibekiirelt alustada...tordid, shampused, kõned...Et siis kl 12 alustada juba järgmise sünnipäevaga...
Hiljem kui meeldivad kohustused õiendet, võis juba vabamas vormis hargneda...kes istus ringis, kes mängis ringis, kes laulis ringis, kes tantsis...ringis. Kuni igaüks leidis oma padja või koha ning hommikune restoiran juba kutsuski...
Pärast mehist toitumist hakati arutama. Koosolek kestis 2-3 tundi, asjad said räägitud...kas ka kõik asjad ja kas ka selgeks, seda ei tea keegi, ent algus tehtud!
Järgnes proov. Söömine. Proov. Söömine. Ja just siis, kui olnuks lustiaeg, algas TÖÖ. Nooditöö, tallinlastele, see oli hirmus tüütu ja hirmus raske, kuid paljud tegid seda. Need, kes ei teinud, need olid saunas näiteks. Aga palju sai tehtud (nii kaustas kui suaunas).
Jätkupidu oli ka, ent paraku vaid neile, keda veel jätkus.
Pühapäeval rutati, et jõuaks ka sutsukene proovida, siis aga asjad kokku ning aidaaa!
Laager õiendatud, rahulolu.

10.08. - 18.08. 2013 Reis Moldaaviasse
Mõnel Popsil algas reis juba 9.08 Tallinnast, neil oli ilmne edu 10.08 kell 6.00, mil algas iga-aastane ekskursioon päriselt. Magamiseks ei olnud kellelgi aega, kuna nii kiire oli. Poolas ööbiti korra ning püüti järeldada midagi, kuid polnud jällegi aega, kohe hommikul jätkus tee Ukrainasse. Õhtul vallutati Lviv...ainult lutikad said mõnest meist võitu ja jätsid oma jälje, veidiks. Järgmisel päeval ootas meid senitundmatu Moldova. Piir oli sõbralik, tollitöötajad olid nõus isegi pissitama meid, suhtuti hoolitsevalt ning mõistvalt. Polnud aga pikalt uus-riigis pidutsenudki, kui politsei sauaga meid peatas. Korraks ehmusid bussijuhid (siinkohal vajab märkimist, et meil polegi kunagi elus olnud nii normaalseid bussijuhte, ei närvitsenud, ei mugisenud, tegid kõik, msi vaja, ja pisut enamgi), ent u 30 minutit hiljem oli noor süütu miilitsapoiss meil eespingis napsiga pehmeks tervitatud, sest toostid - need olid olulised. Modovas võeti meid vastu, näidati pealinna - Mojito baar oli väga edev näiteks. Esinesime riiklikus televisioonis, andsime kaks ägedat kontserti - rahvas oli rahulolev. Külastasime veinikeldrit, ostsime kohalikust talust nipet-näpet üht ja teist. Soroca linnapeal oli elu tähetund - sai Popsidega isiklikult kohtuda! Ja ööpimeduses seal kuskil...toimus eestlaslik laulupidu koos rongkäigu ning maksimaalset lähedust demonstreerivate ringmängudega. See kõik oli armas ja toimekas. Isegi superkükalad ei heidutanud me meeli, lõpuks!
Ukrainas oli vastuvõtt ja sõbralikkus jätkuv: meid tervitasid rahvatantsutotsud - mesi, leib...vaimustus! Kõik me suunas oli viimase peal, ning seda vähem imekspandav oli öine aadlikkust tõestav koosviibimine kõige peenemas talveaias, kõige auväärsemate ja kaunimate aristokraat-popsidega...
Igal juhul - lõpetati Poolas, pärast 5 tundi piiril "ühe asja tegemist", mis naudingut üldse enam ei pakkunud. Aga pärast...pärast ühel päeval jõudsime Valga piirile ka ikka ja olime õnnelikud. Kordaläinud reis. Lõbus värk. Popsid on Popsid, nendega on alati hea - isegi, kui nagu ikka: lähed sinna, ei tea kuhu, tegema seda, ei tea mida.

Suvised teod 2013
Tavaliselt on suvi tasasem, aga seekord oli ikka üht-teist aina. Kõigepealt oli vaja Eestit esindada, käidi Elvas - seal oli mundrivärk, tõsine ning asjalik. Pärast mindi jaanipäevi pidama, eraldi. Läks aega palju või vähe - taas munder üll ning veterane lustitama. Kõik veteranid olid väga hoos, Popsid ise ka. Muidu oleks eriti tore olnud, ainult, et Põlva lauluväljaku tualett oli äravahetamiseni sarnane Moldova Soroca rehabilitatsioonikeskuse tualetiga...See oli miinus. Sest palaval päeval, vormis...Ei, ei tulnud välja, ei oleks tulnud välja.
Pärast augustis käidi otepääl. Siis juba normaalsetes riietes...tähistati Decora juublit...mängiti hingega, õnnitleti, söödi ja siis mindi koju Moldova lugusid harjutama.

Popsid ja ANGUS
Kõige alguses olid Popsid, siis järgnesid Viljandi Hansapäevad. Seal oli Angus ja Popsid olid koos Angusega siis, esmakordselt. Enne tehti proovi, vaadati - küll on muhedad rastamehed - muudkui tuiguvad ja kõiguvad, kui oma asja ajavad! Popsidele meeldis. Kontsert Viljandis läks nii hästi, et seda peeti parimaks üldse, elus, maailmas. Arvati, et Popsid ja Angus võiks teinekordki sedasi end klapitada. Sellega oldi nõus. Kõik olid. Ja tulid Tartu Hansapäevad, 21. 07 - paistis, et kisub vihmale ja asja ei saa, kuid oh üllatust - rahvast muudkui kogunes ja kogunes ning taaskord pakkus rastapops üheskoos suurepärase meelelahutuse otse peaväljakul!
Popsid arenevad ikka igas suunas ja igakĂĽlgselt, uskumatu, et vaid paremuse poole pealegi!

29.03. - 31.03. 2013
Popside kevad-talvine töine puhkelaager!
On kevad. Lund sajab. Pakutakse rohkelt meeste sööki.
Popsid sellegipoolest ei heida meelt. Esialgu.
Maja on suur, mingi militaarvärk. Üks ütles meile, et peab tegema avaldusi ja pilte ja tõendeid ja tunnistusi koguma ja siis tuleb need koguda ja saata. Mõni küsis, miks, kauaks, kuidas, milleks....Aga lõpetuseks...Kes teab, milleks see jällegi vajalik on. Kõik on. Seega kes tegi, kes ei teinud, üldiselt suhteliselt hea värk. Sest meil oli seepeale isegi laagriplats. Esimesel õhtul pillid said lahti puhutud ja järgnes koosolek. Koosolek oli tõsisematlaadi. Ebapopsilikult tasa luksuti omaette...ei lõõpi, ei tralli...Teemad elulised, ka ootamatud, ka ehmatavad. Ometi selle kõige lõpuks kuskilt koitis pisikene lootusekiir, ja sellest aitas, et täie hooga jätkata. Murelikult, ent optimistlikult, siiski.
Mängiti, pärast tantsiti. Urmas tähistas juubelit, tüdrukud olidteinud kooke. Vaimustav!
Järgmisel päeval oldi rivis juba varavalges: söök, jook ning oluline miiting! Kõik püüdsid ärkvel püsida, peaaegu. Jäädi rahule.
Ülejäänud päev loksus lustakalt pillimängu saatel kuni jõuti taas õhtusse, et teha kokkuvõtted. Pesta end ometigi puhtaks ning esitada kaaspopsidele mõni kaunis laulupala.
Olgugi, et koosviibimine oli üllatavalt asjalik, oli laager üle pika aja üks täänuväärt ettevõtmine...tulemusrikas ning mahe!

Talverõõmud 2012/ 2013
Talvel on alati tegemisi. Inimesed kipuvad pimedal ajal kangesti tantsima, tavaliselt, seetõttu on tarvis orkestrit.
Sedasi siis käidi ballidel ja trallidel....küll õhtusel ajal koolilastele, küll hommikutundidel tudengitele...Täpselt nii, nagu vajadus oli, Popsid ka...olid.
Loomulikult õpiti kõige ümbritseva vahel selgeks ka mõni peen pala ning Ajaloomuuseumis anti täispikk kontsert. Rahvast oli rohkem kui eal. "Tunnustati" meid samuti rohkem kui eal! Selle üle oldi õnnelikud. Pärast mindi uude puhvetisse "Pahad poisid" ja anti endast parim, et elada sisse järgnevale Illegaardi melule. Igal juhul pandi Illekas enne kinni, kui sealt välja saadi. Aga sellest ega millestki muustki...pahandusi ei tulnud.
Tallinna filiaal sai vanemaks, kuidagi kipubta igal aastal aasta vanemaks saama. Seekord oli olukord tagasihoidlikum, kuid iga pops lahkus peolt vähemasti ühe erakordselt tugevalt vormiilu taju arendava tippteosega. Ja kuigi Pari unustas oma jope öisesse lokaali ning Enno selle heasoovlikult kaasa haaras ning hiljem see Pari omaks (ega kellegi meie) hoopiski ei osutunud, õiendati see pidu tipp-topp. Ja kindel on, et JÄRGMINE tuleb paremgi!

28.07.2012
Üle mõne aasta ehmatasid Popsid taas folgihipisid!
Spetsiaalse puhkfolk kavaga röögatas orkester laupäevasel päeval kell 19 keset vabalava orgu, nii et kogu Viljandi ilmselt sutsukene värises.
Üleüldise leeelo-leelo vahele oli see kindlasti üllatavalt värskendav, olgugi et tõsimeelsed võisid asja paroodiana näha. Igal juhul andsid Popsid endast järjekordselt kõik, mis anda oli: laval ja selle ees ja väljas ja peal ja ümber oli kokku peaaegu 50 popsi, kes kõik tulihingeliselt folkisid....kõige popimaid folgilaule kõige popimatelt folgiartistidelt tehti kõige popsimalt....Ning ühtlasi täiendati repertuaari normaalsete aafrikartütmidega!
Rahvast muudkui kogunes ja kogunes, Enno, nüüd veel pärast 38 aastat popsindust, otsustas soololaulu kasuks, pealegi. Rahvas ei tahtnudki, et ta lõpetaks.
Aga lõpuks pidi siiski, mahedad ümisejad olid ju juba järjekorras...
Loodame, et kõigile väga meeldis kõik!

27.06.- 4.07. 2012
Popsid Sloveenias!
Popsid ei saanud 26.06 eriti hästi magada, kuna ühiskoduks otsustati mõneks ajaks võtta üks suur maja moodi buss, mis ei olnudki enam niivõrd suur, kui inimesed ja muud sellised asjad sisse said lükatud. Aga kodu on kodu, mis seal ikka ja pere on pere! Sellega on hea reisida, ikkagi omad. Niisiis algas tegevus juba päev varem, kuid edasi oli kõik väga lihtne: POOL TUNDI ja kohal. Ja nii oligi, ükskõik kuhu, ükspuha, millest milleni. Need 8 rõõmsat päeva said õiendatud poole tunniga.
Teekond oli lustakas, üleval korrusel toimusid erinevad peod, erinevad tantsulkad, laulud, mängud, ning ka söödi-joodi head ja paremat - kolllm-neliii: ÄÄÄDIKAT! Ning all korrusel - restoranvagunis - tehti lihtsalt varahommikst hiliste õhtutundideni organisatsioonilisi järeldusi.
Läbiti internaate kuskil Plockis, Poolas, Sloveenias möllati Ljubljana vanalinnas, Velenjes oli suursugune konkurss, millelt saime kuldmedali, ent enamgi muljetavaldav oli purskkaev, kus väiksed ja suured Popsid said end hästi pesta, ise sai valida, kas võtad survepesu, altpoolt pesu vms - mõni võttis, mis võtta andis....
Austrias oli ka kena: Ehrenhauseni linnapea oli täitsavunts, punase särgiga ja parandas laua jalga, kuid korraldas meeldiva olemise Popsidele kõrtsu ja basseiniga hommikuni. Tal oli 1500 lammast endal, ta ise oli nende karjane - umbes nagu Issand. Seega küll ta oskas ka Popsidega hakkama saada, täpselt nii, nagu vaja. Nii hästigi õnnestus, et organiseeris nad järgmiseks hommikuks külma veinikeldrisse degusteerijaiks. See lõppes hea tujuga Viinis. Pärast jäi maha viin, ja tuli Tsehhi. Alguses oli tagasilööke, bussijuhid üritasid mõningal määral hakata meie liikmeid hävitama, kuid täielikult see ei õnnestunud ning ajutise kurvameelsuse ja ärritatuse pühkis Popside palgelt üks punnsilmne baarimees ja kämpingu omanik - pikk, sirge mees niikui tammepuu, kes andis endast KÕIK, et Popsidel oleks jälle tore olla ühes öises kämpingus, lokaali lustis!
Reisi jooksul anti ka mõned edukad kontserdid siin-seal, nii et hopsassaa - oldi rahul meiega!
No ja hipitripi lõpuks enam keegi ei suutnud järge pidada, mis päev on ja miks ta on - ega väga hoolinudki. Sattusid, kuhu sattusid, sõid, mida anti, rõõmustasid, kui tehti nalja. Ja kulgesid taaskord läbi Plocki linna tänavate, küll maruga, küll maruta, kuni kell 4-5 ajal jälle kõik bussi pressiti ning ....tühise poole tunniga, olime Tartus, nagu polekski midagi olnud. Ainult mälestused möödunud puhkuse kaunishetkeist ning rõõm me südameis.

24.02.2012
Popsid Presidendi vastuvõtul!
Kuna ühed teised ei jaksanud oodata, paluti meid. Mis seal ikka. Kui on vaja, teeme ära. Nii on alati olnud. Milleks tühja põdeda!
Tore oli proov ja turvakontroll. Meid paigutati trepile. Meil oli kõik selge. Tegelikult. Ja kui saabus hetk, siis mängiti. Võib-olla oli 30sek, aga võib-olla ei olnud ka. Mis tähtsust sel on. Hea uudis siiski see, et ainult üks mängis üle:) Kõik oli viisakas ja vinks-vonks, üldiselt. Kaamerad ise nägid, et oli.
Ent siis suunduti Illegaardi. Lagede madal asetus tegi küll muret mõnele, kuid lõpetuseks ei hoolinud keegi enam, kuidas, mis, peaasi, et soleerida - ja täiega! Lõpetuseks oli väga lustlik, taustaks käisid inimesed vastuvõtul (ekraanid olid sellised näitavad) või siis, et passisid pidulikult hoopis seal samas kõrtsus. Kõik olid rahul. Popsidele hüüti peaaegu, et "hurraa" Lihtsalt see sõna vist ei olnud. Aga mingi teine küll oli. Kokkuvõttes läks väga hästi, sest ettevõtmine oli piisavalt pidulik ning muhedalt meeleolukas jätk tegi olemise nauditavaks kõigile.
Teine level viis koosviimijad Püssirohu keldrisse, kus järgnes hoogne tantsulka, ja kes veel ei maganud kõndis läbi veel kõik ülejäänud öised lokaalid, et oma austavat suhtumist kodumaasse lõpuni kinnitada.
Jälle üks vahva värk me tegemistes!

14.01.2012
TRA (ehk Tallinna Rakukese Aastapäev)!
11.01 sai Tallinna rakuke 7-aastaseks! Juba.
Aga püüame kuidagi välja vedada, hoolimata kõigest...
Meid on jälle rohkem kui varem! See on kena. Uusi, keni inimesi on veel lisandunud. Võiks muidugi vahel mõni metsasarv vms ka tulla. Muidu on Nõmmepill varsti mitte -pill, aga ilmselgelt - Nõmmetrompet. Kuid muidu pole viga.
Seekordne pidulaud toimus Baieri keldris, kogu püha perekond istus lauda...ja külalisigi oli tulnud mitmest kandist:)! Ei läinudki väga kaua, kui pidu jõudis järgmisse faasi ja tõusti püsti. Üksteise järel, aga lõpuks peaaegu kõik tõusid.
Ootamatult oli kell nii palju, et kuusk ootas kõnesid. Minekuga ei olnud ruttu, ent tradistioon siiski õiendati ära (eks tal vaesekesel oli niigi olnud raske aasta, kippus külili, ei tahtnud ju veel lisaks vaikimisega kurvastada). Muist kadusid vahepeal küll lähimasse puhvetisse soojale, ent nad leiti taas - et siis nagu üks mees liikuda Vene uusaastapeole loomelinnakusse, kus järgnes melu. Mõni plaksutas nii, et käed tulised, mõni vihtus tantsida ja keerutas kõik popsiplikad läbi, mõned julgemad avasid vahuveine ja võtsid vääriliselt aastat vastu - ja nii ta läks. Aga kuhu kadus karumüts - ei tea keegi enam:( Otsisime küll. Kuid kõige tõenäolisem, et selle viis ära must buss...ja see EI olnud A-rühm.
(Üleüldse ei ole räägitud siin mingist seriaalist).

28.12.2011
Popside kujutletud kujuteldav pidulikkus elik aastalõpukontsert, ammustele tavadele kohaselt!
Eks mänge suuremaid ja väiksemaid on Popsid teinud vahepealselgi ajal: küll Tartu linnaüritustel, kõrgkoolide- ja üliõpilasüritustel, peenematel privaatpidudel jne. Iga kord on olnud tore ja lustigi -mis sest, et sagedasti on need hallil argipäeval, mil liikmedki otse töölt otse tööle, või kergendatud asjaolul - koolist kooli! Kuid ei sest hullu - eks just päikest me talvistesse päevadesse niisugused koosmängimised vaid toovadki!
Kuid põhjalikum ettevalmistus ja tõsisem ettevõtmine oli siiski aastalõpu omakontsert Toomemäel! Selleks sai õpitud mitu uut lugu. Mängiti mitu vana lugu. Ja lõpetuseks oli rahvast rohkem kui eal. Niisugust pole veel enne olnud, et publik ei mahu saaligi, seesugune tung. Muist paigutati siis rõdudele, mis seal ikka. Pärast saime ka materiaalse kinnituse selle kohta, et vist siis meeldis! :) Meie õnn, et niigi läks...
Pärast tehti pidulikud järeldused Big Benis. Verikäkk ja kõrvitsad olid jäänud veel jõuludest laudadele, nii et isegi kõhu sai täis, kes tahtis.
Aga siis vabamas vormis suunduti Illegaardi, meie Miku juurde, kus õige pidu, nagu ikka, alles algas!
Enamasti inimesed rääkisid, mängisid laste mänguga või siis istusid. Aga võis juhtuda ka, et keegi kippus tantsima. Aga kes ja millistel põhjustel, on seni välja selgitamata.
Igal juhul isegi pealiku prillid jäid terveks ja alles, nii et oli üks viisaks ja ontlik õhtupoolik, ent ääretult kordaläinud ja erakordselt lõbus.
Küll on Popsid niivõrd ühtehoidvalt üks südamlik seltskond!

23.06 - 27.06 2011
Gaudeamus! Kui kiire röivavahetus möödas, kimati taas Tartu Ülikooli spordihoonete suunas, ent erinevalt möödunud tundidest, kus ümberringi olid mehised, tugevad poisid - silm lausa puhkas, koperdasid ühtäkki me ümber mingised rahvatantsijad, koorilauljad ja seesugused hipid. Alguses oli raske harjuda, ent neid ikka kogunes ja kogunes. Et asi oleks veel ehe-hipim jagati kõigile kätte ka parmupillid, millest said inimesed niisuguse sõltuvuse, millisest lahtisaamine ei ole mingi suitsetamise mahajätmine....või narkoravi. Võib olla, et sellest EI SAAGI lahti, see on haigus, jääv, mis lõpeb surmaga.
Nojah, tehti proovi, siis pakuti tralli ning kell 1.00 tõsteti viimnegi laulupiduline bussi ning asuti teele Leedu suunas. Popsibussis oli sõit uskumatult lõbus, mis sest et bussijuhid arvasid, et buss ei ole kohvik, vaid karusell või batuut...aga mis seal ikka.
Leedus oli kõik võrratu: jäähalli mahtus mitmeid ja mitmeid sadu inimesi, lõdvalt! Proovid olid tihedad ja pikad, ometi keelasid vaid PURKIDE omamist. Ja Leedu kohalik restoran pakkus pidulistele toite, mida ei unusta me eal! Paljud küll on tänaseks lõpetanud igaveseks porgandi söömise, kuid selle eest on aroonia ja õun üheskoos vedelal kujul alkoholilaadse tootena üks uusimaid lemmikuid!
Igasugust nalja sai seal...nii busside, trollide kui hobustega, nii hanereas kui puntras. Üks nali tabavam kui teine! Kuid kõige selle Gaudeamuse tipphetkeks sai siiski MITTE Gaudeamus - laulupidu ise, mitte isegi Ker-Trm tutvumispüha (kuigi välja käristati ikka), vaid Popside ÖÖ-kontsert jäähalli vestibüülis. Hullumas eestlased ja lätlased õhkasid seinad ja aknad kõik uduseks, tantsisid kui meeletud...linna kõige peenematest hotellidest (ilmselt ka HolidayInn-ist) tulid inimesed jäähalli magalasse, et sest peost osa saada ja oma täielikku pühenumist Popside fännina tõestada...Vägev! Puhanu ja rahulolevana jõuti 27. juuni varahommikul kella 4 ajal Tartusse!

22.06 - 23.06 2011
Popsid jälle vormis! Kaitseliidu digivorm paigutati 22. juunil selga ning oh seda õnne ning siirast rõõmu inimeste südameis, nägudes, kui 23. juunil kell 16.00 lubati need saapad jälle jalast võtta. Vähe on neid, kel on võimalus niisugust õnnetunnet elus kogeda!
22. alustati proovidega, küll prooviti edasi-tagasi, kuigi ega me täpselt aru ei saanud, et miks seda nii palju vaja teha ning miks nad niimoodi nende meeste peale karjuvad. Meie oleme siiski Akadeemiline orkester, meie peale ei ole vaja karjuda, me saame ise ka aru, kuhu poole pöörata või astuda vaja, ütles Märdik tabavalt.
Kõigest hoolimata andsime endast sõjaväelaslikult parima need 2 päeva. Õhtul lustitasime kaitseliitlasi pillimänguga, ööni, hommikul olime taas rivis - AU- AUH AUH kõlas siit-sealt, major Rosenberg andis oma õnnistuse ning kõik kulges joont mööda. Pärast marssisime päris pikalt veel rongkäigus ja mängisime Raekoja platsis. Tallinn põleb jms.

12.05 - 16.05 - SOF 2011
Popsid läksid reipalt Rootsi, et vaadata, mis seal ka toimub tänapäeval, äkki on vahva. Orkestrid mängivad, asjad...eks kunagi sai ju nende pealt seal ideid ja hoogu endalegi...Kuid oh häda...tuleb välja, et sai nii palju, et suure hooga kihutasime neist mööda. Ja kui meil on toimunud areng, siis neil - jumal paraku - vist taandareng. Eriti palju muud nad ei teinud, kui et võtsid püksid jalast, panid mummulised või roosad trussikud poistele jalga ja kekutasid erakordselt mööda mängu saatel. Ja see vist pidi olema naljakas. Vähemalt iga orkester seda enam-vähem tegi ja nad näisid ise küll väga elevil olevat sellest! Ei puudunud traditsiooniline, aastate vanune peldikupoti nali jms. Ainult naljakas ei olnud väga. Uus oli vaid see, et nad armastasid seekord meid väga katsuda. Muud ei olnud, kui patsutati ja katsuti siit-sealt, seal väravas...
Üks punt mängis paremini...Göteburgist, palusid meid - professionaale - endale küllagi!
Igal juhul natukene pange sai astutud muidu meil sealsega ning see üüratult organiseeritud puhkpillipidu jäi sutsukene lahjaks ehk.
Küll nad armastasid keelata meid palju ja pidime seal nats ebainimlikes tingimustes tühja püherdama. Kuid...välja vedasime! Kui Lahti Kaitseliidu üritusel mängisime stiilipidu, et oleme sõjaväelased kasarmus, siis nüüd mängisime klassiekskursiooni, kus kurjad õpetajad muudkui valvasid ja pragasid. Üleannetumatele lubasid koguni (noorsoo?) politsei kutsuda...Vanglast pääsemine nii mõnelgi läks napilt...Kuigi, tõsi küll, vanglatingimused oleks ilmselgelt olnud meile mugavamad...
Aga ei...eks meil olid ju oma veepudelid kaasas ja Starter...lõppude lõpuks on täiesti vale see "linnalegend" et Popsid on ühed jubedad joodikud ja laaberdajad. Üldse mitte! Ühed ontlikumad inimesed üldse! 40 inimest ei suutnud nelja päevaga ühte pudelit viinagi ära juua, pool tuli sama lollilt Tartusse tagasi...Viina nimi oli BOOM, see peen vahuviin...
Laevas mängisid Popsid ka, päris ehtsa mulje jätsime. Pärast tantsisime...disko, asjad...
Aga kokkuvõttes oli reisil palju ilusaid hetki ka seepärast me ei kurda: näiteks nägime hobuseid päris palju. Ja Kletkat. Keedetud muna saime.
Ja ĂĽleĂĽldse - halb oli ainult siis ja senikaua, kuni hea ei olnud veel saabunud! Siis aga oli hea, JUST hea:)!

22.01.2011 - Tallinna filiaali järjekordne aastapäev
Igal aastal on see pidu, see on niisugune traditsioon, kindlamast kindlam ning muljetavaldav. Ja eriti just sellepärast, et see on iga kord nii ainukordselt erakordne!
Juhtus nii, et erinevatel põhjustel pidime me pidu pidama sünnipäevast 11 päeva hiljem. Sest niimoodi otsustati 29. detsembri ööl vastu 30. detsembrit Tallinn-Tartu maanteel - seal, kus Tallinna filiaal suurema osa ajast - trassihundina elabki.
Aga ei sellest polnud lugu, et üritus viibis. Lõpuks oli ikka laud otsast otsani täis Popse. Igasugused olid tulnud kohale. Naljakas oligi, et pidulikkust ehk oli sutsukene tagasihoidlikumalt kui muidu, suheldi rohkem rühmades. Kaks rühma olid laudade otstes, keskel oli umbes 3 rühma veel. Vahepeal vaadati ühest rühmast teise rühma poole ja liikmed omavahel naeratasid:) See oli armas.
Üritus leidis aset Kuuba restoranis. See oli väga peen. Kahjuks neil kempsupaberit ei olnud kusagilt võtta, aga lõpuks Kaseonu ja Kotkas läksid töid baarile kingituseks terve ploki! Küll ei teadnud nad seal täpselt ka, mida sellega teha, sest neil ei olnud ju varem niisugust olnud, kuid meie sõber "Tegija" - üks kohalik baarineiu, kellega me saime väga lähedaseks - oli siiski väga õnnelik, ning lõpuks meie tsikid ise näitasid, mida WC-paberiga tehakse, umbes.
Oh, palju nalja sai. Erinevaid mänge mängisid seltskonnad, pildid seintel lõid tublisti meeleolu, ja lõpetsuseks trallis seal ju ka lustakas bänd, üsna vali..ja selle saatel Tähegi!
Lõpuks mindi laiali. Või siis ..saadi kokku. Igast grupist juhatus jäi ning sedasi liitusid grupijuhid ning mindi üheskoos Vabadussammast kummardama. Ees dirigent Enno, taga brigadir Kalvi.
Kah väga tore oli! Seejärel vaadati kohalik kõrts, lähim, ning seal oli võimalus vestelda ka tõsistel teemadel - mõned läksid päris tülli, mõnel hakkas igav - jäi tudile, mõni ümises mahedat lauluviit. Lõpetuseks otsustati bussi minna, taksobussi.
Ja pärast Kuuba restorani vaimustavaid kokteile ning rasvarohkeid delikatesse...nii mõnegi kõhukene kippus järgnevail päevil veel viguradama...

Igal juhul on kõik vahva!
Tekkis tahe....jätkata ka "Teretulemast Tallinna päevad" kevadist traditsiooni!

29.12 .2010 - Aastalõpp
Traditsioonid on olulised. Andere Ländel, andere Sitten - aga siin Eestis on tavaks aastalõpukontsert Popsidel, detsembri lõpus - sest siis ongi aasta lõpp, vist. Septembrist on ju uut kava proovitud, tuleb ruttu enne jaanuarit see ära õiendada, et siis õhinal uute paladega jälle hoos kord jätkata...
Pidulik pillihüüd (ehk PPH) leidis aset peahoones (PH), nagu ikka, hilisemad hõiked kõlasid Big Benis.
Fantastiline kontsert! Kohe avalöögiks oli juudilaul - täitsa tore; pärast oli kuulda palju latiinorütme, siis lauldi napolikeelseid lugusid, ja kõige tipuks peeti meeles ka igavesti me südameis elavat Ray Conniffit (kelle põrmu ms spetsialistid arheoloogiliste kaevamiste tulemusena leidsid just nüüdsama Gustav Adolfi platsilt...)...
Rahvast oli isegi saalis. Palju lapsi, hipisid jt.
Suur aitäh kõigile, kes mängisid ja kuulasid.
Õhtu kulges edasi toredasti ja lõpes mõnel bussis, mõnel öises lokaalis, mõnel prillidega, mõnel prillideta.
Kuid varsti on uus kontsert! Ja veel palju asju.

17.12.2010 - Lüllemäe
Eks neid balle ole teisigi nähtud, aga keset talvetormi sõita pärapõrgusse 40-kesi 10-le mängima....selline pole isegi meile sage. Samas...vastuvõtt oli peen. Au sees olime. Kant oli kena. Kõik toimis just kui päris.
Vaheaegadel said Popsid pika laua taga nõupidamisi pidada, räägiti asjust, unistustest, inimestest, seriaalidest...
Pärast sõideti osaliselt Tartusse, muist aga suundusid hoopiski seal kohaiku härra direktori poole lustakaid järeldusi tegema.
Ikkagi - pidu siin või seal, kus tahes...aga tore on! Sest elu, teatavasti, vajab elamist!

17.08 - 22.08 Ahvenamaa
Popsid mõtlesid, et läheks siis vahepeal kuskile ka, juhtus, et mindi ekskursioonile - Ahvenamaale.
Pakiti kokku mõned lihatükid, vorstid, mõni vaat nipet-näpet, ning palju mett, ja teele!
Alguses passiti laevas, kui karaoke tuli, siis laulvad inimesed hakkasid laulma. Seal, kus enne olid laulnud mitte laulvad. Üks hirmus võõras tüdruk sõimas isegi meie isa - dirigenti ropult M-tähtedega koguni, aga no too totsu oli väga purjus, seepärast. Õnneks pärast Popside suursuguseid etteasteid teisi palju lavale ei sattunudki. Lõpuks siil jäi ööseks ning Aavakas võitis kruiisi ega ole võib-olla tänini paadilt pääsenud. Keegi ei tea täpselt.
Ahvenamaal sadas vihma alguses päris pikalt ja tihedalt. Aga et magati, siis seda väga ei märgatud enne, kui siis, et olles telgiga platsi teise otsa purjetanud. Kuid see kedagi ei kohutanud, kui magada polnud, siis seltsiti ärkvel. Lobiseti omavahel igasugustel erinevatel teemadel, keegi ei teagi millest, aga palju oli rääkida. Õhtu lõpuks igal juhul ei pannud keegi enam tähele, kas sadas või ei sadanud, aga ilmtingimata oli tore.
Päevasel ajal möllati ringi, bussiga, praamidega, kuidas juhtus, ega see ei olnudki nii tähtis. Paar kontserti oli siin-seal meil, aga et palju ei olnud, siis lisaks esineti igal pool, kuhu juhtuti: kirikus klaveriga, veinitehases kapelliga, kämpingus popsikooriga, surnuaia kandis sääsetantsuga. Kõik oli imekaunis. Kuigi, tõsi...too much noise, too much noise! Samas - elu vajab elamist!
Ühiselt tehti süüa ja üleüldse elati üheskoos nii ilusat elu need 5 päeva laagris. Üks tore pops näiteks naeratas lakkamatult, teine ujus ringi, kolmas tegi NALJA, noored mängisid...Igati kena oli. Pärast õpiti veel mõned tantsud ära ning 20. augustil pühitseti Eestimaad nii südamlikult hingeliselt isamaale lauldes.
Ühesõnaga, nagu ikka Popsidel: mindagu, kuhu tahes, tehtagu, mida iganes - niikuinii on kõik kogu aeg hästi, isegi imeline.

EPA klubi peied
No oli see vast lustakas üritus! Kokku tulid Popsid, tuli TAM ning ühiselt saadeti ära Veski 6 sinna, kust tavaliselt enam tagasi ei tulda. Ja olgugi, et ta on seal, kus oli enne st siin, ei ole teda meil enam ja ei saagi eal olema, vist.
Popsid mängisid pühale majale, meeskoor laulis, väga armas üksmeel valitses, meenutati kaunist koos ning kõik oli täitsa vunts. Üpris varsti aga ei mänginud enam Popsid meeskoorile ega meeskoor laulnud Popsidele. Siis toodi klaver õuele ning kogu seltskond jätkas ühistaidlust. Ja nii see kestis varajaste hommikutundideni...kui aslguses jäi veel üks mees koorist meie sekka, siis lõpetuseks oli ikka alles vaid vana väike väsimatu popsikamp, kes tule soojas hommikut tervitas...

Kustas Kikerpuu Gala
Ehk päev Tormas. Kohe varahommikul kimati Tornmasse, tehti pool tundi proovi suureks õhtuseks gaaalaks, seejärel vaadati - ohoh ohoh - grill, sööks midagi. Toodi poest vorsti...ja nii ta läks.
Vahepeal läksime proovisime jälle mõne kauni Kustas Kikerpuu laulu - ometi oli meil ju neid koguni 15! Ja siis jälle õue lustima...ilma oli soe, elu kaunis!
Toredad on need Popsid. Selline ühine päev on lausa turgutav! Vahel, tõsi, proovides, kui 15-st jõudis kätte umbes 4, tuli küll tukkki peale, aga ei sest hullu...küll solistid siis jälle ärkvele ehmatasid! Mis seal ikka.
Ja õhtul leidis aset pidulik kontsert! Saal oli väljamüüdud, kohad täis, asjad...
Pärast selgus veel, et me ei olnudki Kustas Kikerpuu Galal, milleks olime valmistunud nädalaid...hoopis Puhkpillimuusika Gala vms oli...seepeale siis andsime umbes tund aega hoogsalt Popsi-kontserti kõige lõpuks - ja see sai ka tipuks!
Mis aga eriliselt tore....leidsime üles suure trummi jalad!! - Kõige pealt kadus trumm, leidsime pool aastat hiljem, siis kadusid jalad...selgus, et 1. augustil...jaja nüüd 23. mail on meil kaks trummi, ühed jalad, ühed rakmed. Tore!

Plaadiesitlus Tartus
Kõik oli natukene teistmoodi kui muidu...Me mängisime klubis, hoopis. Ise püsti, rahvas püsti, seljas tunked, palju lusti. Popside tavaline väliolek, akadeemilise peenutsemiseta.
Nats oli veider, meenutas rohkem mängu kui kontserti, aga vahelduseks täitsa vunts!
Pärast olid järeldused...Aavaka pundi järgi vihuti tantsu, orkester tähistas õnnestumist...nagu ikka!
Aga tegelikult on piletiga ĂĽritus ikka jama...

Popsid Tallinnas
See kõik algas neljapäeval. Koguneti Saku Suurhalli, Ühtse Eesti tegemistesse: keegi kuskil rääkis midagi, keegi kuskil tegi midagi - mõni tantsis, mõni taidles laval - käimas oli arvatavalt PROOV. Meie vaatasime, molutasime, kõik oli täpselt nii, nagu vaja. Oli hetki, mil viibisime ka autos.
Pärast oli jälle proov ning siis õhtul vahelduseks proov. Proovisime hiliste õhtutundideni, hästi igal juhul.
Reedel ärkasime enne koitu ning kell 6.00 olime juba end kaunilt üles vuntsinud ning otse ETV stuudios - Terevisioonis. Andsime endast KÕIK, muidugi. Ja uhkelt kõlas meie "Mutionu tants" nii hoolega mängituna...
Edasi suunduti Nõmme kultuurimajja, et teha veidikene ka Popside plaadikontserdi proovi. Hommikul kella 11-ks oli meil seljataga juba 6 tunnine tööpäev, kuid ei lasknud meie end tühjast segada, vaid läksime - läksime siis PROOVI! Õhtuseks etenduseks olime kava küll juba 4 korda näinud, kuid tühja sellest - etendus oli huvitav ikka, natukene. Popsid andsid sellele jumet ju, lõppude lõpuks. Mängisime sissejuhatuseks halli ees, seljas digivorm. Pärast pidime veel hümni saatma, millega veel eelneval päeval tohutu jant käis...ent siis tegelikult seda ei mänginudki, mängisime hoopis sõdureid, sest me oleme head mängijad. Tore oli.
Pärast afterparty No99 teatrimajas oli ka täitsa tipp-topp: mingi tümakas nats segas, kuid põgenesime rutuga alla baari äärde ning tegime seal omi tähtsaid asju: massaa?i, E-sigareti, rinnhoidjatega asju jms.
Meie ekskursiooni tähtsaim päev oli aga siiski laupäev, mil toimus üle aja Tallinnas Popside täispikk kontsert! Ja korda läks. Kinkisime plaate, etteastest lummatud publik annetas meile üht-teist...Vägev!
Kokkuvõtted, tõsised, tehti suhteliselt kiiremad harjumuspärasest, sest vaja oli ju jõuda ka Tartusse, ent seda intensiivsemaks koosolek kujuneski, ja pärast lõpetas igaüks seal, kuhu parajasti paluti...
Taas üks õnnestumine meie lustakates toimetamistes ja mis peamine - meediarõõmu kui palju...

26.veebruaril 2010 tähistas Kaitseliidu Tartu malev
vabariigi 92. sünnipäeva. Üritus toimus Riiamäel, vanas EPA peahoones ja üle hulga aja mängisime rõdul. Nostalgia missugune. Mängust võtsid esmakordselt osa AINULT Tartu liikmed. Väheke küll, aga hakkama sai! Muidu oli üritus nagu muiste - presiidium ,lipud, ordenid-medalid-tänukirjad -tunnustuskirjad, mis iganes. Mängisime lipumarssi,
hümni, tušši. Järgnes seltskondlik osa - võileivad, vesi ja pitsike peenemat.
Kuna hakkas kangesti igav, siis mängisime lihtsalt
kõike, mis pähe tuli, ka palasid, mida üldse ei mõistnud.
Lõpuks hakkas Sirje ka laulma ilma mikrofonita.
Lõbus oli. Fännklubis oli ca 5 inimest. Pärast siirdus osa popse pubisse.
Samal ajal lõhkes klubis radiaator ja kaminasaali laost jooksis vett.

Popside Tallinna filiaali 5. aastapäev
See on pidude pidu! Iga aastaga ainult pühalikumaks muutub ning olenemata suures osas korduvast selstkonnast - iga järgmine aastapäev on üha kordumatum!
Restoran Renessanss üllatas juba peo eel äärmise lahkusega, selle sees näis kõik veelgi tänuväärsem: pidulaud missugune...mehisem kui Lahti sõjaväeosas!
Ametliku osa üheks vaieldamatult kandvamaks osaks sai ruutude otsimine paberilehelt - kahjuks selgus, et paljud meist ei ole nägijad ega saagi nägijaks vist, ja vastupidi, nii mõnigi oli nägija nii, et see tuli talle endalegi ootamatult.
Kõik olid endaga peo auks vaeva näinud: kes kandis kikilipsu, kes trenditeadlikult nooruslikku moekat emokostüümi, ja üldiselt ei saanud keegi aru, et kes on kes, miks ja kes peaks olema või miks ei ole ise keegi, kes on, või ei ole. Elevust kui palju, ja pidu oli maru!
Ametlikule osale järgnes linnaekskursioon Toompea vaateplatvormilt Kadrioru lossini...presidendi eestvedamisel, muidugi. Ning erinevalt möödunud kordadest me tervitasime seekordset uut aastat unustamatute sõnavõttudega kui saabuvate rahulikumate aegade tundemärki...otse Vabadussamba all, vabaduse eest.
Edasi viis tee Karja Keldrisse, kus seltskond oli osalt tukastav, osalt tantsiv, kuid igal juhul tähelepanuväärselt kultuurne hommikuni!
Aitäh!

Popside Aastalõpukontsert
Saal oli otsani täis! Täista vunts! Rohkem kui kunagi varem oli neid kokku tulnud, ja meile jäeti tänutäheks isegi suveniire ja värki kasti, päris palju!
Öeldi, et nii hästi pole me veel kunagi kõlanud (kuigi tegelikult, me teame ise väga hästi, et oleme küll:)). Ökul sai auga õnnitletud ning temale kummardasime me kõik, roosiga.
Lisaks tavapärastele vokaaliepisoodidele meie pillimängu sees, oli esmakordselt laval meie oma väike popsiperekoor (lauljaid dirigendist löökrühmani), kes esines pala sissejuhatava lauluga, ning oma esimese, ent unikaalse etteaste soololauluga tegi meie Kristel lauldes "Minnie the Moocher" kustumatu säraga. Tubli tüdruk!
Õhtul oli tuju hea, tehti mõningad kokkuvõtted Big Benis (oi, aga Enno seekord kõnet ei pidanudki, vist!?) ning siis juba vabamas vormis edasi...Illegaard, Genialistide Klubi, McDrive jms.

Ühine nädalavahetus - 13.-15. november
See oli planeeritud üritus. Pool aastat või rohkemgi oli juba kõikidel popsidel kinni pandud see aeg - et saaks ometi natukene ka lihtsalt omavahel koos olla, ilma et peaks kiirustama või muretsema, et pered, asjad ootavad. Aeg popsi enda jaoks.
Sest muidu on proov esmaspäeval Tartus, teisipäeval Tallinnas, kolmapäeval Tartus...Parimatel nädalatel on ka uisuneljapäev, kuid üldiselt, kui just mängu nädalavahetusel ei ole (ja igal nädalavahetusel meil iga kuu ei ole), siis näebki popse nii harva, et lihtsalt kurb, puudust tunneb. Ja nii leppisimegi kokku ühise aja, reede õhtul kell 17 kogunesime, ja pühapäeval kl 16 läksime laiali. Vahepealsel ajal lihtsalt istusime suurema osa ajast lähestikku üksteise kõrval ja nautisime. Eks ikka pillimäng käib popsidega kaasas ka, seda küll. Õhtutel, hiljem, leidsime veel aega üheskoos söömiseks ning järeldusteks, et alustada järgeval hommikul taas külg külje kõrval istumist kõige parema tujuga!
Eks näis, mis sest kõigest välja tuleb.
Aga mis peamine - jumal oli meiega, ja me loodame ta peale, mõneti.
Plaadi nimi on nĂĽĂĽd ka teada...

Popsid Kaitseliidu orkestrite festivalil Lahtis
Teele asuti otse une seest: kell 6.30 oldi juba laevavalm ning kella 7.30-ks oli niipalju tegusid, et päev võinuks olla lausa õhtus, olemiselt. Kuid mitte. See kõik oli vaid vabas vormis sissejuhatus kaks päeva kestvale ülimalt hästi korraldatud kindlas vormis festivalile. Pisidetailideni oli kõik läbimõeldud, digi pealaest jalatallani. Isegi joogianumad olid välja töötatud sõdurlikud!
Munder seljas, tanksaapad jalas - nii rivimarsil, vapral laulul mindi üheskoos kasarmus sööma. Kui sattus keegi seisma, siis ainult harkjalgu ning käed selja taga. Müts käis nii tihedalt pähe ja ära, et lõpuks leidis juba iga pops oma pea just esimesel katsel! Ja kui üks sõdur-pops tundis jahedust (sest teatavasti lõdisesime me keset härmatavat Soomet kaitseliidu suvevormis), siis nagu üks mees suleti ülemine nööp. Ja kui esimene selle kogemata avas, nii tõusid veel 50 mehe-naise käed avamisliigutust tegema...
KORD oli majas. Ja Popsid olid ühesugused, nii ilusad, nii tegusad - oh, au me meie Eestile tõime! Tegime seda kõike harjumatut nii päriselt.
Lahti linnapea isiklikult võttis meid vastu ja pakkus nipet-näpet nende kodumaisest köögist. Hilisõhtul kogunesime ohvitseride pubisse. Et aga mitte madalate huvidega õhtut veeta, mis ei ole meile omanegi, võtsime pillid ning Rootsi ja Soome kaasliitlaste rõõmuks mängisime tunde - ah, kus nad alles tantsisid...
Koos lustakate järeldustega lõppes see päev kasarmus, kus erinevates sviitides, nii teisel kui kolmandal korrusel loominguliste pahvatuste saatel ükshaaval unne pöörduti, et järgneval päeval anda taaskord endast KÕIK!
Järgmisel päeval anti endast kõik!
Piduliku kontserdi järel kogu saalitäis vaimustusest võbises. Meile eneselegi üllatuseks oli kõik, mis me ette kandsime, erakorde õnnestumine, mängultki!
Ühele meie dirigendile pärast öeldi kohe otse: "10 aasta jooksul ei ole Lahtis olnud seesugust orkestrit" Ja seda mõeldi HEAS mõttes. Parimas.
Pühapäeva hilisõhtul sõideti tagasi, töö oli tehtud, tuju oli hea ning möödas olnuks justkui nädal kasarmuelu...

Nüüd pole küll muud, kui jääme huviga ootama Popside järgmist stiilireisi - Dolly Partoni stiilis, näiteks...

ToPoF 2009 ja muu
Torma puhkpilliorkestrite festival sai teoks 10-ndat korda. Popsid on osalenud ikka seal, aga vahepeal ei jõudnud sinna, kuid nüüd mindi taas, siiski. Oli päris kena päev: väike ühisproov, rongkäigukene, etteasted.
Siis - kes nautis kontserti, kes seltskonda, igal juhul meie Raul - imearmas tamburintšik - oli laval kogu aeg ja see oli väga ilus.
Pärast andsime oma kontserdi ka, see tundus meile küll meeldiv, kulges elavalt ja rahvas plaksutas. Kohalik koor laulis meiega laulu koguni! Vihma enam ei sadanud ning näis küll sedasi, et meel oli hea.
Ja selline tore päev oligi...kuid, ohoh, ohoh - see ei olnud kaugeltki kõik. Selle asemel, et inimese kombel pärast tegusat päeva puhkele minna, kimasid Popsid oma erakordselt kiire bussiga mägedesse - just just, olime end lubanud korp! Ugalale mängima, jaja niimoodi siis avastasimegi end kell 1 öösel hoopis Munamäelt, kusagilt järve kaldalt telgist, kus väsimatult andsime korraliku kontserti, hoolimata kõigest...Ja nälg oli küll, aga kui Haanja-tripp oli möödas, siis kell 4 kord pühapäevahommikul, kui koitma hakkas, olimegi ilusasti Tartus, isegi täpsemalt mõistmata, mis oli toimunud - see kõik, see päev. Aga vähemalt hästi läks!

Popsid 2009.a juubelilaulupeol
Reedel tehti kiirelt proov ära ning suunduti otsejoones koolimajja, hoovis veeretati välja 4,5 kw kõlareid ning maheda muusika saatel hakkasid Popsid sisse elama suureks rahvapeoks. Kaunis.
Öösel, kui koorilauljad jõudsid ning söönuks said, võtsid Popsid pilli-puldi-noodi, sättisid end vestibüüli ning lasid pillil kõlada: oi, igasuguseid lugusid tuli, tunde. Ja lustakalt lustis ka publik, tunde.
Pärast tehti koolimaja taga tavapärased järeldused, umbes hommikuni, ning peatselt hakati üheskoos- hoos kunstipäraselt oma popsikäru ehtima.
Rongkäik küll viibis, kuid see oli hästi veedetud aeg, see oli parimini veedetud aeg, kvaliteetaeg, ütleks kohe: muusika mängis, rahvas tantsis - charleston, rock’n rolli, vene rahvatantsu, jaja siis need inimesed, kes oskasid tantsida...koorilauljad, tantsijad jms. Nauditav.
Meie vagun oli kaunis ja rõõmsalt sedasi me mööda Tallinna linna pidulikke teid kulgesimegi, ja mis peamine: nii, et ise mitte midagi tegema ei peaks, liuglesime läbi.
Ja rahvas ? naeratas!
Pärast seda rasket tööpäeva olime muidugi meiegi teeninud ära väikese lõõgastuse: käisime kalal, ka paadiga sõitmas, lasime vibuga, ka õhupüssiga, kõndisime poomil, kiikusime, isegi et tegu oli tegelikult kaevu mitte kiigega....Ja pesime end, ujusime ning sõime. Imetabane õhtu suure kontsertpeo eel.
Pühapäevgi algas vara: prooviti veel viimast korda, mis seal teha, laval, ja siis... „SÖÖÖMA“ karjus Nina“ ? no ja esinesime laulukaare all ära.
Osava manöövriga nihutasime end peatselt laulukaare ette, kuhu oli palutud Eestimaa koorekiht: dirigendid, suursaadikud ja Popsid ning nautisime kõike, mis sealt tuli, ja isegi, kui vajus silm kinni mudilaste ajal, oli see vaid päikesekiirte ähvardavast intensiivsusest.

Popsid Novgorodis.
Kultuurreis Novgorodi algas vara - juba neljapäeval kell 6 hommikul. Ja lõpes ka vara - umbes keskööl vastu esmaspäeva. Aga selle sisse mahtus tohutult:
viis kontserti anti, iga kord, kui Popsid tulid ja törtsu puhusid, hakkas vihm, aga niikui Popsid lõpetasid, algas päike. Ühe kontserdi jooksul, see oli juba neljas, tuli padukat seitseteist korda. Aga siis jälle vaheldus palade keskel päikesega. Ilmselt ilmataat ootas, et äkki tuleb mõni vunts lugu ka, kuid ei vist meeldinud taas, sest algas uuesti üks suurte suurte piiskadega ladin, pisut rahenegi. Kuid ei sest lasknud end murda Popsid, mkm, otse vastuoksa, jumal ja/või ilmataat võivad ehk niimoodi meid pesta (tõde, ega meil seal maal muud pesemisvõimalust, samas, olnudki), ent kogunenud rahvamassidele me istusime hästi. Olenemata vihmasajust muudkui tuli ja tuli publikut juurde: venelasi, sakslasi, lätlasi, eestlasi, norrakaid - igasuguseid oli, isegi juute leidus, teiste seas. Oi, nad kõik plaksutasid, nõudsid lisa, tänasid?”oh, niisugust kollektiivi ei ole neil seal olnud ega saa ilmselgelt ka kunagi olema,” ütlesid nad meile, ja me rõõmustasime. Viienda mängu ajal enam ei sadanudki, tundub, et olime end õigustanud ka kõigevägevama ees!
Ja muul ajal, kui kontserte ei olnud, pakkusime lihtsalt kohalikele ja külalistele seltsi ja meelelahutust: möllati ööklubides, igaüks, kes tahtis, leidis endale oma Sergei, ükspuha mees või naine, Novgorodis jätkub Sergeisid kõigile! Lätlaste ja venkudega loodi suhteid: laulud, tantsud, fotokunst - kõik oli omal kohal! Ja lõpetuseks sai ühispeol kogu lava Popside poolt üle võetud ning vennalikult Wolfgangiga “Me mõtted on priid” lauldud!
Welikij Novgorod ise oli väga kauniks tehtud peoks popside jaoks: ilutulestikud, sillad, laevad, restoranid, miilitsad... kõik oli olemas! Ning koduks seal oli meil armas hubane pioneerilaager, mille gurmeeköök jättis kustumatud muljed. Sääski oli küll palju, kuid see ei ole Venemaa süü.
Ka meie bussisõit oli meeliülendav. Ja olgugi, et Popside seaski on oma koorekiht ja oma põhjakiht, võib öelda, et reisiseltskond oli äärmiselt intellektuaalsete mõtetega ning neid kultuurseid sõnu ja haritud inimeste emotsioone jagus bussimikrofoni lõputult. Enamik said omalt poolt kõik enam-vähem ära öeldud. Eks mida Tartu poole, seda enam püüti sõna saada, midagi niisugust vaimukat ja põhjapanevat avaldada, et ikka kõik viimseni endast anda?aga õnneks olid Venemaa teed sutsukene künklikud, siin-seal mõni auk ja nii?see oli päris kasuks me reisile, muidu poleks see üks ots 12 tundi sõitu võtnudki ja kui palju jäänuks siis teadmata.
Huvitav, mine, kuhu tahad, tee, mida tahad, olgu kaasas, kes tahes, olgu eesmärgid, ülesanded mis iganes - ikka, alati on meil lõbus!

Ühesõnaga - vägev värk (vv!)



Popsid osalesid Tartu laulupeol.
Eelneval õhtul mängisid Popsid Tartu Raekoja platsis festivali raames ? Popse saatis seal suur edu ning poolehoidjaid oli kogunenud meeletult. Et kontsert sedavõrd kordaläinuks osutus kogunesid orkestriliikmed kõik üheskoos edisesse EPA klubisse, meie proovikottu ? ning tegid seal organisatsioonilised järeldused, tegid hommikuni.

Aga laulupeo päeval oli päris jõle ilm. Hommikul proovides polnud hullugi, aga siis hakkas käest minema ja läks ja läks ja läkski. Päris õudne oli. Kes endale kummikud orgunnida jõudsid, neil oli õnne....muidu oldi ikka ligumärjad. Väike lootus oli, et äkki rongkäiku ei tule niisugustes tingimustes ? aga ei midagi?.marsiti vihmas nagu miškad ja pärast mindi veel laululavalegi. Ja eks Popsidel tuli ju välja küll, mõni lugu vähemalt!

Tallinna filiaali 4. aastapäev
Seekordne suurpidu toimus Kaukaasia restoranis, kohal 28 inimest, rohkem kui eal, Tartust autode täite kaupa...kõik, eranditult, olid nii ilusad, ning kõned olid vaimustavalt sügavmõttelised. Mitmed rääkisid niisama, mõned teised püüdsid isegi asjalikku juttu ajada, vahepeal käis üks kõhn neiu tantsimas erinevates riietes, see oli temast päris kena jne.
Selline pidulikkus kestis poole kaheteistkümneni, siis järgnes pidu pisut vabamas keskkonnas - astuti trammile! Veel mitte kunagi ei ole olnud ühes trammis ootamatult niipalju tuttavaid nägusid! Vapustavalt tore! Ja siis astuti terammist maha, et koguneda hea kombe kohaselt kuuse alla - mida aga enam ammugi ei olnud Raekoja platsil, see oli kuusk. Ja Laas....Laas jäigi trammile...
Kerge vaevaga kujutati kuusk siiski ette ning koguneti ringis selle ümber, et siis põhjapanevad sõnad igaüks öelda saaks - ja nii see juhtuski. Ääretult siiras, südamlik ja sügav oli see kõik. Pärast seda viis tee lõpuks ometi ka lihtsalt kõrtsu...

SĂĽgis-talv 2008
Kui suvised mängud olid kergemat laaadi, saatjaks lust, siis sügis-talvel muutus ühiskond asjalikumaks ning nõutuks osutusid taaskord viisakad ballimängud: Tallinnas mängiti ühele korporatsioonile, väga elavaks kujunes mäng: soleeriti hoolega, ja mitte pelgalt pilliga, vaid lisaks ka nii hõbehäälse lauluga, ükskõik, mis keeles siis. Üks peenem ettevõtmine oli aga jällegi Vanemuise Kontsertsaalis, Hugo Treffneri ball, seal laulis meiega Jüri Lumiste, laulis meie Ella ning üha enam on lauluga meie kõrvu paitanud ka meie abidirigendist primadonna Sirje...Kõik ettevõtmised õnnestusid sedavõrd hästi, et detsembrikuune tradistsiooniline popsikontsert tuli suurema proovimatagi aegade üks paremaid. Tublisti saime kiita. Seal olid puha uued laulud, mängijadki imestasid. Kaasa tegi nuppakordionist ühes suurvormis, oma laulu demonstreeris Sirje unikaalses Gopher Mambos ning publikutki oli üleootuste rohkelt. Nii et selle kontserdiga sai popsiaasta tipp-topp lõpetuse ning kontserdile järgnes unustamatu koosviibimine Sõbra maja all puhvetis, kus ametlikus osas kõneldi ning moodustati uuendatud komisjon, tehti teadatuntud ühislaulud, ning mitteametlikus osas kõneldi uuesti, edasi, tantsiti, lauldi muud, ning pärast Tallinna filiaali Tallinnasse saatmist jätkati linna peal kokkuvõtete tegemisega varajaste hommikutundideni.
Ja aasta lõppes sedasi.

Võidupüha paraad
Eks oleme juba mitu aastat Kaitseliidu Tartu Maleva Akadeemilise Malevkonna Tartu Ülikooli Akadeemiline Puhkpilliorkester POPSID. Oleme korduvalt pidustustel mänginud, vahel isegi hambavaluga, alati viisakalt, oleme söönud ja kuulekalt kaasvõitlejatega tähistanud, muidugi oleme ka väärikalt vandunud. Nüüd pandi meile selga tore vorm, nii et mine või seenele?ja paluti suursugusele võidupüha paraadile. Ja tulemuseks ? mis olnuks paraad meieta! Ja kuigi 7 tundi riviproovi näis meile pisut liialdusena, sel ajal jõudsime niisamagi pulli teha, oli ümbermarss siiski väga lustlik. Sõduri elu ei ole kerge, seal sadas palju vihma ning meretuul tõmbas kuuestki läbi, aga mehed?naised ümberringi kiivrite ja igasuguste erinevate relvadega, igast kotkad ja asjad, olid kõik eranditult, eristamatult sirgeseljalised ja valvel kaks päeva jutti?uh. Meie aga mängisime ja marssisime nagu vanad ässad, isegi Kai jalg läks vaid korra sassi, ja seegi pelgalt pärnakate vale-sammu algusest. Ning hoolimata pisukesest segadusest, said Enno ja kardinapuu niivõrd koduseks, et ei tea enam, kuidas ilma ümber harjuda.
Üldiselt prooviti siin Tartu näitustes ja Kaitseliidu pool, kõik igavene tegemine taas, kuid lõpetuseks oli kõik väga vahva. Kindral, nähes meid Enno vile-korraldustele nii sõdalaslikult allumas: “MEHED” ja pikali?, küll sutsukene pabistas, et “kas need toredad inimesed on ikka ka kontrolli all”, ent paraadi lõpuks kindlasti muheles rahulolus. Sest on, mis on, ja paljugi, kuidas paistab, tegelikkuses võib Popsidele alati kindel olla, sest ? kui vaja, teeme ära, tühja kah!

Laager, kevad 2008
Et ehk lihvida pisut oskusi või siis et lihtsalt rohkem aega ometigi heas seltsis veeta (kuigi meil on 7-päevane nädalakava), toimus 22.-23. märtsil asjalik ja tegus töö- ja puhkelaager, millest võttis osa ligi 50 popsi.
Laager pandi püsti Pühajärve kaldale (selleks oli ehitatud sinna 2 suurt maja ning tõsiseltvõetav saun) ning töö toimus kindlates sessioonides:
Varahommikul viis buss kohale ning järgnes 6 tundi proovi suures ruumis, prooviti põhjalikult, prooviti pillidega! Seejärel toimus pisut kaootiline proovijärgne koosviibimine samas saalis. Arutati läbi tehtut ning vahetati muljeid hästi ja halvasti mängitud taktide kohta, mitmed naised surusid kätt, mehed aitasid ja valvasid neid. Seejärel jaguneti väiksemateks rühmadeks, liiguti järgmisesse tallu, kus järgnes nõupidamine: analüüsiti juba täpsemalt erinevaid nüansse ning...võimalik, et nähti akna taga päkapikke.
Mõnes toas üürgas flööt hiliste õhtutundideni, oli neid, kes nõksutasid Queeni saatel ning püüdsid koordinatsiooni - ja liikumisharjutusi parandada, mõni tegi kuiva trenni mikrofoniga ning vanem seltskond üritas Elmari tantsuõhtust uusimaid, endalegi kasulikke nippe välja peilida.
Kui kõik see läbitud ning raske töö möödas, lubati endale meelelahutuseks tagasihoidlik koroona, mille käigus dirigent isegi hüppas mitu korda. Ja lõpetuseks, et end eelseisvaks raskeks nädalaks karastada, külastati korduvalt saunalava ning bulle-bulle-bulle - supeldi jääaugus.
Järgmisel hommikul oldi juba varakult puldis ning jätkati õhinal proovimist.
Kui aeg seal maal, pakiti pill, pult, noot ning mindi laiali - hea tunne jäi. Ja isegi, kui et kõik ei kõlanud hommikul nii perfektselt enam, kui oleks palunud, valdas popse sellest hoolimata suur rõõmutunne, sest käes oli ju ülestõusmispüha!

Tallinna filiaali III Aastapäev
Kahju, et Kristi ja Raul ei tulnud! Aga muidu oli hästi. On tava, et see pole igapäevane argilõbu, vaid väljapeetud koosviibimine, millest seegi kord ei puudunud toostid, kõned ning paslikud vaimukused, siin-seal jutu sees. Et alguses sisse elada ning ehk omavahe paremini tuttvaks saada, mindi Klafira restorani ning pargiti kõht täis. Lustiks keerutasid peolaua ümber värvilised mehed-naised, kes tegid laulu-tantsu-mürtsu. Muidu oli okidoki, aga kempsu oli raske pääseda, nood koguaeg pikalt jalus.
Ja kuigi jäädi üldjoontes võib-olla rahule, hiljem, pärast 4-5 salapärast tundi, avastati, et selles restos on ka puudusi, seetõttu pühiti sealt minema ning otsejoones Raekoja platsi kuuse alla - tervitama (kes sõpru, kes vanemaid, kes õpilasi..). Ja lauldi ühes mahedat laulukest, nii mõnigi meist ronis seepeale koguni jõulukuuse otsa. Siis külastati teist lokaali, siis mindi jälle kuuse otsa... ja siis jälle järgmisse lokaali, sest meid oli palju ja kõik ei olnud jõudnud kõigiga veel rääkida.
Vägev oli!

Tartu Ülikooli aastapäevaball
Taas üks suur asi ümber, sel korral, tõepoolest, endalegi pisut hämmastavalt hästi, oh kui korrapäraselt. Väikseid mänge siin-seal, kontserte, koosolekuid pidevalt meil olnud, ei neid jõua üles lugeda, ent hirmuäratav TÜ ball pakkus Popsidele meeldivalt üksmeelset pühendumist : olukord oli tõsisem kui eal, töö pidev, pikk ning pingeline - proovis joodi isegi väga palju piima sellepärast, keefiri, vestlusteemad kaldusid ikka ja jälle põllumajanduse, piimatehnoloogia ning ventilaatorite ning õhuimurite valdkondadesse. Ilus sinine Donau söögi alla ja söögi peale (kusjuures ega ta tegelikkuses nii sinine polegi, kuivõrd ehk hoopiski roheline), jälle see Tartu-Tallinna mnt, nende äärmiselt arukate mõttevahetustega (eeskätt looduslähedased arutelud, palju loomadest, kaelkirjakutest). Aga lõpetuseks - kõik jäid vist rahule. Kiideti palju. Meie solisti-Ella käis orkestri ees maigutamas, meile ehk tundus see algul nats kohtlane, ent rektori võlus ta oma veetleva tantsunõksu ning hiljem kõlanud maheda häälega täielikult. Vähemalt viimane palus kohtumist! Aga meie oleme ammu juba oma lauljatariga väga head, ka uhked sõbrad! Gerli Padar ja Jüri Lumiste olid ka väga tänulikud kindlasti, et said meiega natike lustida, rääkimata siis sellest, et meie ise väga rõõmsad nende üle olime. Esmakordselt mängis kaasa meie uus pianist - oi kui kergelt see Riverside tal tuleb, uskumatu tehnikaime! Ja muidu oli ka vahva. Pärast kogunesime veel öisele istungile, et arutada pisinüansse ning panna paika edasine elukäik - diletandist professionaaliks, jäädes profesionaalselt diletandiks!

Gustav Gala
Kõik akadeemilised ning ka vähem akadeemilised kollektiivid, inimesed olid väga närvis. Tartu Ülikoolil suur juubel, 375. aastapäev.Tähtsündmuseks pidi kohale tulema ju Rootsi kuninganna Silvia, rääkimata siis meie kohalikust riigituumikust. Tohutu peen kontsertkava oli koostatud, spetsiaalsed palad välja valitud ja kollektiividele laulu-tantsu-pillimängu jaoks sätitud. Proovid toimusid ööd ja päevad. Popsid sõitsid Tartu-Tallinna vahet mitmeid kordi nädalas nagu trassihundid. Millised ettevalmistused, üüratud turvameetmed! ...ja nii ta läks: Popsid täitsid oma ülesande laval oivaliselt, keegi ei koperdanud isegi väga, pakkusid auväärt vaatajaile suurepärased sepalood ning andsid endast parima Tonio Tamra suurvormi õnnestumiseks. Kõik tipp-topp ja viuhh, suts ja valmis - üritus läbi. Aga ei veel, kultuuriminister Laine Jänes kuulis kohe ära, et keegi kuskil justkui mängiks ning ronis rutuga kõrgele kõrgele taharuumi, kus sõbrad Popsid parajasti täies hoos "ABBA Goldi" omarõõmuks ning kaaskollektiivide meeleheaks, riietumise taustaks mängisid. Proua Jänes tänas kõiki siiralt ning seejärel toimus ometi kord ema-tütre kauaoodatud kohtumine: meie Sirjella ning ema Laine said pärast kõiki neid aastaid kokku - on ju ammu selge, et Sirje just Laine Jänese tütar ongi (usaldusväärsetest vanaema-allikatest kuulsime). Mõlemad olid rõõmsad ning Popside südametes lõpuks ometi soe rahutunne. Sellega lõppes suurüritus Vanemuises, kus iga pisemgi liigutus oli täpselt mõõdetud, korraldajate, esinejate jt. osavõtjate jaoks...ent Popsidele ja kuningannale ei olnud pidupäev ammugi mitte läbi. Politsei oli blokeerinud tee ning mingit võimalustki Ennol auto toomiseks ei pakutud. Nii me siis seal passisime, ootasime, et teed avataks ja pillid autole saaks, kui korraga tuli pikk kuri mees ning kamandas meid enda taha koos kõige kolaga. Kolm kappi pandi meie ette seisma ning uksele sõitsid mustad autod - võis aimata, et kuninganna on otsustanud lahkuda tagauksest. Seepeale hakkasid Popsid laulma, meid valvavad turvad olid väga rõõmsad - lõpuks ometi said nemadki osa kontserdist ja palusid meil aina jätkata, samal ajal, kui kurjad turvad pahandasid aina ja püüdsid meid kuidagigi peatada ning olid väga segaduses (samas polnd meid hunniku pillidega ära kah kuskile panna). Ja kui siis lõpuks avanes uks ning nuka tagant astus välja kuninganna Silvia, ei suundunud ta mitte auto poole, nagu oodatud, vaid hoopiski Popside sekka öeldes selgelt ja kõlavalt: "Oh mis kena laulmine"! Seejärel laulsime me kuningannale "Ma tahaks olla vihmauss" ning Silvia kuulas, peaaegu pisar silmis. Ning kui kuri turva teise salmi lõpus näitama kippus, et me lõpetaks, pöördus kuninganna ema või keegi taoline oli, turva poole ning viipas, et too hoopis lõpetaks vehkimise ning kaunist laulu kuulaks. Suurepärase esituse järel pressis kuninganna end julgestuspolitseist läbi meie sekka ning kätles Sirjet tänades imetabase, kordaläinud esituse eest ka kontsertsaalis. Veel paar viisakuseavaldust siia-sinna, asjust, elust... ning lõpuks pandi ta siiski auto peale....veel nägu vastu akent, viimse hetkeni lehvitas ta meile ning oli arusaadav...sisimas ta oleks tahtnud jääda meiega, kasvõi me jätkupeole BigBeni - kuid kord on kord, saatsime daame väärikalt teele... kui oh üllatust - meie president kah seal kaemas. Tühja kah, mõtlesime, ja laulsime Ilvestele ja Ansipitele "Munade laulu" . Evelin Ilves nautis, oli näha, tüdrukul oli koheselt niisugune tore nõks sees, president naeris lustakalt. Siis sai veel nendega pisut laulumuljeid vahetatud, nemad ei tahtnud laulda ise, kuigi pakkusime, et nende kord - samas ega palju puudu ei jäänud ka. Nemad läksid tagasi Vanemuisesse oma asju ajama, meie aga suundusime Big Beni, taaskord, et traditsiooniliselt võimast koosolekut pidada ning ehk kaunist õpetajate päeva tähistada! Oli nagu ikka - imeline.

Vaimustav reis Kreeka
See tuli nii juhuslikult, pidime juba minema, peaaegu et isegi juba olime Gruusias, kui ühtäkki selgus, et hoopis Kreekas, kusagil Kosi saarel. Aga - saab, mis saab, midagi ikka saab, jäi üldsuse kindlaks arvamuseks - ja oh imet! - Saigi! Nalja sai! Ja sooja sai ka, ning üllatavalt meeleolukaks kujunes see ettevõtmine. Arvestades, et läks täpselt nii, nagu poleks võib-olla arvanudki (nagu tavaliselt ikka Popsidel) kukkus lõpetuseks kõik välja ikka paremini, kui osanuks keegigi loota. Televisoon ootas meid, mägiküla oli valvelhoiakus ning Kosi linna turismirahva rõõmuks hõiskas pill päris pimedani...nootegi enam näha polnud, aga ei sest hullu. Üks meie ooperiprimadonna laulis karaoket sedasi, et Kosi linna turistipolitsei isegi kutsuti välja, mägede kajas jõudis see New York New York vist koguni kõigi kolme kohalikuni, kes küll olid end saare teise otsa pisikesse külla, sokkude taha peitnud, ent suur jama tuli sellest. Oi vägevalt sai laudud meil küll...aeg-ajalt isegi rahvas plaksutas, kui popse nägi. Ning meil oli kaasas suur mees - ta oli kõigi jaoks parim sõber - nii suurt meest pole sel saarel enne olnudki! Ja seni ei ole keegi sõitnud bugidega nii kiiresti, kui meie seda tegime mööda käänulisi mägiteid. Viuhh ja viuhh. Oldi kultuursed, käidi Hippokratese haiglas, kindlustes, kirikutes, siis teistel saartel laevaga, tavernast tavernasse viis mõnikord tee, ja vahepeal eksiti surnuaeda (üks keeruline linn oli see Kosi linn Kosi saarel), siis käidi Türgis vahelduseks ja koguaeg oldi suht JAMAS! See omakorda lisas me kepslevatesse seiklusjanus jalgadesse vaid hoogu ning lisalusti me rõõmurohketesse päevadesse. Üldiselt äge värk, see kõik.

Ăśht-teist asjust
Oh, see on vist esimene suvi, kui Popsid üldse ei puhka, vaid aina proovivad - proovivad igasuguseid erinevaid pille mängida, proovivad erinevaid stiile, mõni proovib erinevaid nätsusorte jms. Aga kui Hansapäevade kontserdid jäid ehk pisut kaheldavaks...kaks ägedat mängu küll, ent esiots ei kuulnud tagaotsa, oli miinuseks, siis Viljandi folgi mäng täitis eesmärgi, umbes niimoodi oligi see mõeldud ja rahule jäädigi. Juba on ees ka olulised etteasted, suursugused väljakutsed ning Popsid proovivad veel ja veel, asju.

Plaadi-kontserdi jätkupidu
Tavaks on pärast ühist muhedat suur-ettevõtmist pisut omakeskis rahulolevalt aega veeta, nii ka seekord: kui raske töö tehtud, higi palgelt pühitud, suunduti jälle Big Beni - seal oli meile terve eraldatud osakond, meid palju. Algas see peen koosviibimine viisaka toitumise ning veiniga, õhtu lõpuks ei jõudnud meid aga keegi enam kokku lugeda, sõbradki tulid ligi. Teada on vaid, et oli nauditav ning midagi hullu ei juhtunud - no kukkus küll, kolaki, mõni lõuahaagist laua alla - tühja kah, selleks ajaks niikuinii olid mitmed nõrganärvilisemad lahkunud, nõrgemad tukkunud ja pidused pidasid seda jällegi vaid kaasnevaks, ehk asjakohaseks osakeseks kulgemisest ning kui Vanaviisi oli popse vapustava peo eest ära tänanud, jõuti veel Barklay platsi kasiinosse Sfinks metsamaasika nalihvkat mekkima minna. Nii mõnigi lõpetas plaadiesitluse Pirogovil, kui ere päike juba taevas säras ning peatselt koitnud uus päev tõi taaskord kaasa võimaluse näha Popsi-sõpru, et üheskoos kohalikul kevadisel õllelaagril musitseerida.

Nädalavahetus Tallinnas
9.03.2007 - 11.03.2007 olid Popsid kõik Tallinnas, toimus plaadi lindistamine Eesti Raadio stuudios. Reede õhtul sätiti asjad paika, ka. UUS SUUR trumm, tehti ühiselt proovi ning elati sisse. Veel ei teadnud keegi täpselt, mis, kuidas juhtuma hakkab. Aga õhtul mindi igaks juhuks mingisse tasasesse puhvetisse, et kohaliku elustiiliga tutvuda. Laupäevasel varahommikul alustati lindistamisega ning ränkrasket tööd tehti õhtuni, suurem osa paladest said linti ning meeleolu, põhjustatud salvestatu üllatuslikust puhtusest, oli ülev. Koguneti umbes 19 ajal Buldogi pubisse ning koht sai otsani täidetud Popsidega. Telliti meeter, telliti teine, ka kolmas...ja sedasi pea iga laudkond, kuniks kohviku varud otsas olidki - õhtu lõpuks küsiti juba meetriste restidega vett, sest muu oli lokaalist lõppenud ning ega Popside seltsis tegelt nii oluline polegi, et mis seal toobis, peamine, et sidrun ja apelsin kõrvale haugata on. Üldiselt pidanuks muidugi teavitama linna, et Tartu Ülikooli Akadeemiline orkester on tulemas, Tallinna rahvas osanuks ka ehk ette valmistada natuke siis. Aga noh...läks, nagu läks. Laupäeva öö lõppes paljude jaoks kesklinna peenemas ööklubis inimeste vahel pressides, lõbusasti seltsides ja tavapäraselt tantsu vihtudes. Pühapäeva hommikul jätkus töö stuudios, sisse mängiti soolod ning lauldi vokaal peale. Noh...tuli, kuis tuli, ja...oleme siiski Akadeemiline orkester ning kui siis ka mõni jäi akadeemilise veeranlöögi hiljaks, ei sest hullu...
Nii ta läks...kes lõpetas päeva saunas, kes Tartus, kes mujal...täpselt ei tea keegi, on vaid selge, et esmaspäev tõi taas Popsidele rõõmu-uudise, kui me omadel sündis taaskord üks pisike laps juurde (kogu lindistamise ootas ega seganud, ja siis...tuli ära).

Tallinna filiaali II Aastapäev
Traditsiooniks kujunev Sophisticated Dinnerparty Tallinna filiaali sünnipäeva pühitsemiseks leidis aset seekord Tallinna vanalinnas mustlasrestoranis, kus kohalikud ronisid mööda seina, et mõõgast viina valada või õlgadega rindu väristada. Põnev oli. Koos oli paarkümmend popsi ning ei saa kurta...üldiselt näib, et popsipeod muutuvad üha ägedamaks ja lausa õhkuvad sõbralikkusest, kohe näha ja tunda, et kaasategijad on täie tõsidusega hingega asja juures. Pärast restoranimöllu paslike vestluste, toostide, tervituste, kingitustega (häälestaja, mitte konn, seekord) ja mõningate vajalike otsustega, siirduti üheskoos Raekoja platsi kuuse alla, et seal jätkata südamest tulevate ilukõnedega, kõige kauneimas vormis. Siis käidi eksinud liikmeid peksust päästmas, eemalt tutvuti kohaliku linna ööeluga ning leides end kogemata omasooiharate baaride eest, otsustati igaks petteks hoopis Tabasallu, Kalvi poole sõita, kus pidu võis jätkuda. Ja jätkuski! Olgugi et tagasitee mugavust oleks suurendanud kindlasti kummiauto, aga tühja kah - vahva oli. Igal juhul on ka II aastapäev enam kui kordaläinud ning ses tohutus jätkuvas lõbususes kulgegu me edasine tegevuski.

Popside aastavahetus ETV-s
thomas, 02.01.2007 12:54
olen seda popsibändi kuulanud, neil on repertuaaris ikka greisimaid lugusid.. oleksid võinud rohkem mängida.

Karv, 02.01.2007 16:30
Saade oli ju OK. Viriseda pole põhjust.Orkester Popsid - oli ka hää mõte ükskord ometi ETV-sse kutsuda. Head uut aastat kõigile tegijatele!

pariis
etv saate kujundus oli tõesti mitte külm aga maitsetu ja mitte pidulik tuletas meelde nn. vana -aja viru sööklat 2 korrusel!!kohkusin nähes seda orkestrit,hiljem ka nende noorte käitumine saate lõpus!!riietus nagu viljalõikuspeol!

kou, 04.01.2007 21:24
saade meeldis aga rohkem oleks võinud olla muusikat.. seda klücki, ja muidugi popse ja silvi vraiti

Niimoodi kõneleb rahvas. Meeldis, kuis meeldis, on nagu on, aga meie, Popsid, võime üldiselt rahule jääda. Päev oli sisustatud, küll proovide, molutamise, mängimise, taaskordsete proovide ja mängimistega, ent kel vähegi võimalik, oli kohal, tuju imeline ning tegemine meeldiv. Isegi, kui saade mõnele vaatajale võis tuim näida, oli meil meie seas omases kohtluses ikka vahva nagu alati ning ei kurda ettevõtmise üle - nalja sai, ja see ka peamine. Ja selge on, et kui eetrisse oleks läinud ka pärast-südaööne Popside kiire lõpplahendus - suurelaua pidu otse kesk stuudiot - poleks ka ükski televaataja kurtnud glamuuri ja lõbu puudumise üle. Sest hoos Popsid võtsid napist paarist lubatud peotunnist kõik, mis võtta andis, mahutades sinna meeliülendavaid ja asjalikke arutelusid, kõnesid ning tavapärast laulugi. Erakordne õnnestumine, seegi pidu!

Popside Aastakontsert
8.12.2006 toimus Tartu Ülikooli peahoones traditsiooniline Popside Aastakontsert. Ettekandele tulid uued palad, ka lihvitud palad. Vaimustavaid soolosid mängisid noored uunikum-Popsid, tuli ka meie mees mustas ning tulistas oma trompetist meeliülendavaid toone. Dirigendiks käisid Enno kõrval noored abitibid - tegid imet (nende kingadega?!). Elav Kivi (Ella Stone - Ellen Kamenik -meie solist) laulis laule, päris lõbusasti. Saal oli täis fanaatilist publikut, selle tõestuseks sai me postkast täidetud nende poolt otsast otsani rahaga!
Pärast kontserti oli pidu! Koguneti Big Beni, kus ootasid meid lauad, toolid, asjad...praad oli, üks, ja keegi veidrik oli veine laudadele sättinud, aga ei sest polnd hullu, ega viingi baarist otsas polnud! Kui alguses vahetati viisakusi, istuti lauas ning tunti rõõmu oma armastet sõprusringist, siis mõne tunni möödudes oli BigBeni napp tantsuväljak täidetud tihedalt Popsidega, üle maja kõlasid meloodilised Popsilood, kõige mahedamas vormis sealjuures, ning ühe laua juurest teise juurde kulgesid käsikaudu noored ja vanad ning tasane, tõsine "APELSIN" ühendas koosviibijaid veelgi ning igaüks võis tunda soojust ning tajuda ustavust oma kaaslaste silmist. Ja kuigi ei valitud, lubatult, veel Popside Aasta Mängijat, Aasta Abistajat, Aasta Tegijat, Aasta Tulijat, Aasta Lahkujat, Aasta Õelust jms....sel ööl - sel oli tõelise elu magus maik!

Kõnigsberg 2006
Kõik algas pulmast, sellest edasine loksus juba mööda rööbast, keegi ei teadnud lõpuni küll kuhu ja miks, ent ega see eriliselt oluline ka polnud. Kunagi alati jõuti kuskile, juhtus midagi, mindi edasi, tehti sedasi...kõik oli lihtsalt erakordselt vaimustav. Bussi alumisel tekil algas tants juba enne Valgat ega lõppenudki vist, ülemise teki rahvas oli ehk sutsu pahuram, kui Kletkat talusid nad pildita (või pilditult?). Võrratu laul oli reisusaatjaks meil kogu tee. Küll kodust kaugel sai uusi pulmi leitud, kus viibida, küll tuli ette juubleid, mida pidada, sai peene hotelli katakombides seigeldud ning unustamatu kirik-kultuurimaja silmatorkavaid mugavusi nautida, oli kontserte, vägevaid ("James Last võib nüüd puhkama ära minna"), oli tundeküllaseid armulugusid. Ja jätkus meile omast kultuursustki: Kaliningradis käidi merevaiku ja polte, Leedus aga kalu ja liiva vaatamas. Ja mere mahedas tuules lõid omased sõbralikud tähelepanuavaldused meil meeleolu. Ning olenemata asjaolust, et bussil ei olnud võib-olla pidureid, olime 11.augusti õhtuks kõik värskete ning puhanutena kodus, teadmatuses, mis saab nüüd...Kuid kõik hea on veel ees (nt. kasvõi raiemaalima võistlusi ei või unustada).

4. august 2006 - Remi-Triinu pulm, Kaliningradi algus
Taevase Isa kojas pandi nad paari, paaritajaks Luhamets. Edasi viis tee neid kuskile asju tegema, meie - Popsid - läksime Sangastesse omi asju ajama. Varsti algas pidu: "...lauda istudes pidu jõudis järgmisse faasi nii peened veel kõigi maneerid, siis jääkülma vodkat valati klaasi, kui taldrikul soolatud heering...ja siis hüüti esimene proosit". Ja nii ta läks, Popsid mängisid vahepeal, vahepeal ei mänginud, pruutpaar oli kõik kohal ja puha...päris hommiku eel juhtus nii mõndagi peole kohast: tantsud, laulud, mäng ja trall..."seltskond samal ajal võttis kiirelt kolm või neli napsi, ei keegi enam viitsind hüüda proosit" ja hommikul teele teele...Venele.

29.juuli 2006 Kihnu
PPPP raames käik. Mõnede jaoks algas pidu 28.07 Tartus, külas, soolaleival, mõnede jaoks algas metsas ja Pärnus, igal juhul 29. juuli varahommikul olid enamik üsna unisena sadamas ja oli ka neid, aeglasemaid, keda polnud ja kelle pärast praam koguni viibima pidi - aga kui siis kord Kased tulid, tõsteti nad ühes tõkiskingade ning ohukolmnurgaga mereteele. Kihnul kulges kõik plaanipäraselt: joodi, söödi, ujuti, sadas, ei sadanud, Suur Kontsert, kaklused, leppimised ja õhtu lõpuks oli meeletu päev endast seesuguse jälje jätnud, et enamik peale pikalaula viinapidu kl. 00.30-1.00 vahel ära kukkusid...küll aga mitte kõik, sest leidus neid, kes Kaliningradi proov-reisi pisut tõsisemalt siiski võtsid, kohalikku diskoteeki läksid ning seal hommikuni pööraselt tantsu vihtusid, nii, et päikese tõusul endeid hoopiski kiriku ukselt leiti, ütlemata olulistel teemadel, just jumala palge ees, vestlemas...kes suudles maad me ees, kes palvetas kiriku katusel ja kusagilt kostus võimas Halleluujah..oh, kes seda enam täpselt seletab, mis toimus, aga selge on, et ka järgnev päev, 30.juuli, oli imeline ning hoog polnud sugugi jahtunud, otse vastupidi. Ja igal Kihnu naisel on vähemalt 20-30 polti, hämmingus, mul kõrvus kumiseb senini (kuigi parandati, et körti).

Popside I Ăśleilmaline Kokkutulek
Täiesti kirjeldamatu olukord - asjad sujusid ladusamalt kui osanuks lootagi. Kõik loksus tasakesi rööpasse, sobivaimal kombel pealegi. Väikse-listi komisjon võib oma liikmete valikuga ja nende oskusliku käitumisega rahule jääda ning igaks juhuks tegevuse, edasiste eksimiste ennetamise mõttes, lõpetada, osaliste laiali saatmise näol (salaja siiski jätkastes lahtisi projekte).
Omad alustasid kokku tulemist juba kolmapäevast, iga päev lisandus mõni ükik uitaja, uus mõte ning suurepärane teostus, suurem seltskond kohtus aga plaanipäraselt laupäeva keskpäeval kõrge ja kumera laega hoones, kus tähelepanematum silmgi võis ära tunda igasuguseid Jumalakojale omaseid sakraalosi: ristid, Jeesus jpm. Protsessid lipuga ja kontsert - oo supervärk! Mõne tagasihoidliku möödalaskmisega ehk mängimises, ent vähemalt pooled kohalolijatest ei pannud seda kindlalt tähele. Pühitseja oli tuttava näoga mees ja rääkis tuttavlikult taevalikult muhedat juttu, ning oh imet - talaari all see oligi me hingekarjasest jumalasulane pops Kristjan Luhamets.
Koguneti EPA klubis, käima läks söömine, joomine, algas äratundmine, jällenägemine, tutvumine jms. Ühises hoos sammuti võimsa lauluga Raekoja platsile, kus justnagu möödaminnes andsid Popsid unustamatu live-versiooni eelmise õhtu plaadikontserdist. Pärast pikka anumist lubati minna õhtul ka näitustesse esinema (sest mõnel popsil on kullast süda) ja mindigi. Vahepealsel ajal oli väga tore, juba kostsid esimesed klaveripalad, muist sättisid end saali lõõritama, tehti ühisproovi ning pidu võttis üha hoogu...veel polnud õhtugi, kuid juba oli niisugune tuhin, et õhtust peo kulminatsiooni tiheda hästiplaneeritud programmiga ei osatud kujutledagi...sest, kuidas saanuks veelgi toredamaks minna, kui juba oli? Aga saigi! Näituste kontsert õiendet, siis õige pidu alles algas. Lavale astus Luhamets lauluga, õde klaveril, esinema hakkas Roheline Raamat ning EPA klubi täitus pöörases tantsuhoos inimmassidega, Patricia kaasakiskuv jõud lõi meeleolu hoopiski üles ning kui eelnev mitte, siis hoogne tants liitis kohaletulnud kokkutulijad üheks popsiks. Hilisemad etteasted Rena jõuliselt bändilt, kultuurselt Kalevilt ja Hillarilt, õrnalt Tarmolt ja Kerstinilt, võluvalt Küllilt, kitarriga Martilt muutsid olemise vaheldusrikkaks ning omamoodi värvi lisasid ka kustumatu Märdik ning plaaniväline Inx, kelle peatamatu taidlus ja isetegevus, ehk tõde, liiast sattus.
Vägev oli, see Suur-Kohting! Ja pärast kõike seda, mis varajastel hommikutundidel veel juhtus, oldi reipad ja rõõmsad veel pühapäevalgi, mil tore ühine hommik kergelt hädise masina jällekord sujuvalt töökorda sättis. Ja järgneski laulupidu, kõik selle juurde kuuluv ning veel esmapäeva esimestel tundidel istusid mõned popsimoodi kostümeeritud seltsilised klubi aias, päris keskel, ja lahendasid veel seni lõpetamata küsimusi...

Gaudeamus 2006
Üliõpilaslaulupidu Gaudeamus juubeli korral läks imepäraselt. Seal olid proovid ja olid erinevast rahvusest inimesed ja sussikotid. Viimase peal! Avamine, reedel 30. juunil oli võimas: kaarsild lasti peaaegu õhku, igasugused tulevärgid ja muusika, Popsid mängisid, ikka. Igavesti vahva oli. Raekoja platsil lustitas presidenti ja Eestimaa suurkujusid Popside plaat (Popsid ise sõid vm. kohalikes puhvetites) Kesköine rongkäik liikus Kassitoomele (vahepeal pidi Lossi mäest üles saama, see oli päris raske), rahvas kõik möllas, meeletult. Seal Kassitoomel juhtus ka midagi jaja...nii see algas. Selle kõige sees ja põhituumaks oli Popside Üleilmaline kokkutulek nr.1. Ning lõppes Gaudeamus kunagi pühapäeva öösel (või oli see kokkutulek, mis nii lõppes?!), aga pühapäeval laululaval oli küll suur pidu: koorid, orkestrid, Tuljak...vaimustav! Kõik olid hirmsasti hoos. Juba Rongkäik Raekoja platsil võttis nii mõnegi tummaks, ent nõutud TÜ orkestri etteaste laulukaare ees vapustas kõigi maade kultuurisõpru sõnulseletamatult. Ja peamine, et ületatud sai uudistekünnis (ning mitte valguskaabli hädaga!). Tore pidu oli!

Lüllemäe
9. juunil läksid mõned popsid Lüllemäele, et valmistada end vaimselt ja füüsiliselt ette järgneval päeval aset leidvaks oluliseks etteasteks "Puhkpill pole pelgalt pasun" Karula vallapäevadel, Lüllemäel. Väga hästi kukkus välja, kõik, mis iganes ette ka võeti, ikka oli tulemus eneselegi üllatuslikult ilus. Ka mängimine tuli välja. Ja pärast vaikset turgutust Lepa lossis võib ka 10. juuni hilisõhtust mängu suhtekorraldajatele Sakala hoones õnnestunuks kutsuda. Nii oli.

Sirje eksam
Hullult sai õpitud. See Sirje valis oma hallikausta lood välja ja kukkus dirigeerima ja õpetama. Täitsa lõpp, sealjuures koguaeg rääkides ainsuses mitmuses. No on lugu! Niimoodi ei ole meil ükski doktorant ega doktor oma õpingutes ühekski eksamiks valmistanud nagu selleks...uh. Vaeva nägi see Sillamäe-Evald, aga kui siis 19. mail eksam oli, oli tulemuseks ka suurepärane A!
Me kõik olime väga õnnelikud ning vaikse istumisega, kriiskava lauluga, sai seda ka selgelt väljendatud!

Toimus! Teretulemast Tallinna päevad vol 2.
26.05.06. Kohtumispaik. kl. 18.00 Buldogi pubi. - võimaldati endale peale ränkrasket töönädalat tagasihoidlik terav. Suunduti TTÜ orkestri vaimustavale kontserdile Nõmme kultuurimajas. Popsid jäid kontserdiga nii rahule, et peale etteastet tõusid Popsid ning kinkisid neile Saaga viina, sõnadega, et samas majas kl. 19.30 teisipäeviti toimuvad ka Popside Tln. filiaali proovid. Kirjeldamatu oli dirigendi ning orkestrantide särasilmne ilme seda kõike kuuldes, vastu võttes ja taludes.
Pidupäev jätkus juhuslikult Telliskivi tänaval (ka sugulussuhted loevad midagi, oli vanemaks saav Inx õnnelik). Üldiselt edasine on niisugune, et ei või seda jutus jutustada ega kirjas kirjeldada...selge on, et viin oli Ukrainast, kalalaud tuli alles peale 2 öösel, lakkamatult kõlasid mõõduka arengupeetusega kollektiivi poolt meeliülendavad akordioni-blokkflöödi-mandoliini-suupilli-fanfaari-kitarriviisid.
Popside seenijoor kollektiiv, Suur Pealik ja hoolekogu olid kohal!
Ükshetk plurtsatas CocaCola välja nagu vulkaan - see oli hämmastav, kuhu ta välja kõik jõudis ja missugune tulemus..
Üldiselt, see kõik lõppes umbes pool viis ja teada vaid, et alati, kui takso kutsuda, tuleb kaasa võtta roosa tool.
Oli nagu oli. Selline ta oli.



Popsid hullutasid Estonia kontserdisaalis viibivaid koorikangelasi
22. jaanuaril toimus Estonias Eesti Kooriühingu Aastakontsert, kus Popsid esitasid oma lemmiksuurvormi "Hafabra jaburdused" ning kõigi hämminguks veel ka kummalistel Estonia hoone ning pedede ajalooga (mille tagamaad teavad vähesed ning nemadki pole endas kindlad) seotud põhjustel YMCA. Lisaks saatsid Popsid Aarne Saluveeri juhatamisel "Lähme lapsed" (6 tuubat, 2 baritonsaxi, 1 basskitarr - võimas!) ning Enno Tubli juhtimisel ühendkooridega "Kaunimad laulud". Kõik läks Klassikaraadios otse eetrisse ning meienigi jõudsid kena kommentaatori kuldsed sõnad, mis olla kõlanud umbes sedasi: ja neid Popse tuleb ja tuleb (meid oli laval 50!), neil on nende akadeemilisust rõhutavad valge särk ja kikilips ning isikupära toonitavad ...need on nagu rohelised tunked, täis kulinaid ja märke nagu jõulupuud! Samuti oli Klassikaraadiol üllatus suur, kui Popside lisapala ajal rahvast täis Estonia kontsertsaal võimlema kippus...
See kõik oli vahva! Kuid tavapäraselt imeliseks kujunes afterparty RMK-s, kus ootamas oli supp, külm viin, kurk, peenemad suupisted, saun, õlu ja kõik muu sinna juurde kuuluv, rääkimata siis unikaalsest seltskonnast. Tolle õhtu jooksul sai igasugust arutatud, ent äramainimist väärib Popside Aasta Toetaja valimine - ja neid sai koguni 2: Siiri Sooberg-Tubli ja Lea Palo - mõlemad annetasid kaks krooni (Inxu kotti, kui meenutada) ning ühe tagasihoidliku õlle eest maksis Tähe oksjoni käigus ei rohkem ega vähem kui 81 krooni.
Huvitav oli: kes mängis pinksi, kes töllas mängukohvikus, kes saunas, kes peosaalis. Suur osa sõitis sealt tagasi Tartusse, väike osa ei sõitnud. Igal juhul oli see päev, mis ta oli, aga õhtu lõpuks saime me ikkagi omakeskis väga õnnelikuks, mida paremat võikski siin ilmas tahta, kui et seda Popside kollektiivi, sellisena nagu ta on, nii mängus kui elus.

Popside Tallinna filiaali I.aastapäev
Põhjalikult planeeritud, ettevalmistatud ühine ettevõtmine.
Koht: Tallinna Teletorni Restoran
Teema: Sophisticated Dinnerparty
Osavõtjad: Toredaimaist Toredaimad
Kingitus: Konn

Väga väljapeetult viisakas koosolemine pidulikus vormis ning kombekas...nagu ikka peo lõpetuseks jäi pidulikkusest alles vaid vorm ja kombekusest kombetus - üleüldine, ometi kõigile rahulolupakkuv meelepärane kaos!
Alustatud iseäranes põnevate teemadega juba teletornis, jätkusid jutuajamised Tähe pool, ning kui sinnagi oli meist parasjagu maha jäänud, mindi veel Tabasallu. Selgus uusi toredaid asju ja järgmiseks hommikuks tundsid kõik end armastusväärsete sõpradena. Kena pidu! Võib rahule jääda!

27. detsember - Popside Tallinna linna jõulupidu.
Kohal oli rahvast üle Eestimaa, vanu, noori, keskmiseid - loomulikult eranditult kõik kena välimusega.
Alguses toimus sport (nalja pärast) - oldi tublisti ettevalmistatud - sõideti kelguga mäest. Peaaegu kõik. Siis oli suursugune rahulik, ometi meeleolukas istumine Kalvi lilleäris: söödi, joodi, lauldi, vahetati komplimente, keegi ei solvunud liiga palju, käidi saunas, mis oli soe...Viimase peal!
Edasi toimus pidu Kalvi juures kodus. Seal oli veelgi muhedam, tehti tantsu, üks mees tegi - ja kogu öö. Mõni magas, mõni laulis ikka väsimatult, mõni niisama, lõbus äraolemine kulmineerus jõuluõhtule kohase sõbraliku kismaga sõnaka, kuid nõrga ja ühe jõulise naisterahva vahel. Igati paslik lõpplahenus jõulupühitsustele! Nagu ikka - nii popsilikult - tore oli!

1. oktoobril toimus kõigi Popside suur suur üldkogu üldkoosolek ehk koosolekute koosolek! See sai plaanitud 27. mail, mil toimusid unustamatud ülemaailmsed Popside Tallinna päevad, koos tõsiste teemade, aruannete, protokollidega...Ja asi saigi teoks!
Koht: Valgemetsa
a) kogunemine saximängu saatel b) proov 1h c) koosolek 3h d) kanuumatk 1,5h e) p

10. detsebmer - Rohuteadlaste ball Miina Härma Gümnaasiumis. Ball nagu ball ikka, üsna tagasihoidlik, aga Popsidel oli tore nagu alati.

15. detsember - Westholmi Gümnaasiumi ball, Tallinnas Salme Kultuurikeskuses. Võrreldes eelmise aastaga tantsisid lapsed tsipa kehvemini, aga sellest polnud lugu, sest seekordne Popside toitlustamine oli tasemel. Pealegi mängisid Popsid veelgi paremini kui muidu! Sest peegel oli vastasseinas, ja sealt oli ju kõik koguaeg endale näha, ei saanud viilida...Kõik jäid rahule! Ja pidu kestis kogu tee Tartusse ning edasi veel varaste hommikutundideni, mil enam isegi talvisel ajal ei ole pime...ning tugevamad pole ehk tänaseni veel lõpetanud...


8. detsember - Keemikute "ball" Sõbramajas. Oli see vast pidu! Algas alles öösel pool kaksteist, lõppes millalgi hommikul...koos olid igasugused...ilmselt keemikud, suures osas. Pöörane ettevõtmine. Mingisugused rajubändid, striptiis, asjad voolasid pähe...ei tea, aga üllatavalt värskendav teiste ballide vahel, kuigi arusaamatu väärtusega.

2. detsember - Tartu Ülikooli Aastapäevaball Vanemuise kontserdimajas. Kõik oli väga pidulik ja kena. Uskumatu. Me oleme palju balle näinud, aga see oli eriliselt suursuguselt korraldatud. Mängida oli kaks blokki, ei hullu! Ja vahepealsel ajal saime nautida muid ballimõnusid, kuniks õhtu lõppes nagu ikka Big Benis tequila, õlle ning maitsvate roogadega...

26. november 2005 - Valga bigband kutsus kohtingule, Popsid läksid, sest seal on toredad kaksikud. Poisid, kelle me kunagi laulupidudele enda ridads viisime, ning mille tulemuseks kõik osapooled ülimalt rahule jäid. Valga bigband mängis 18 minutit ja Popsid mängisid sutsuke rohkem kui pool tundi. Tore oli. Pärast olid kohalikud Popsidele katnud seesuguse laua, et juba varahommikust sisseelamist alustanud Popsid ei jõudnud kõike ära tarbida, mis ette oli antud....(mitmed Popsid tulid otse Viljandist, lapse sünnipäevalt...Teine osa käis Lätit kaemas - kokkuvõttes olid kõik väga ülilõbusad...). Aga kõik oli erakordne õnnestumine!
Ja esmakordselt astus Popsidega üles meie laulja Ellen Kamenik, kes pärast pikemat pingsat mõttetööd sai õhtu lõpuks endale uueks auga välja teenitud popsinimeks Ella Stone.

28. august 2004 a. Tartus, Ropkamõisa aias
Era hambakliinik Dentese sünnipäeva aiapidu. Asja orgunnis meile Peep Puis. Olla teinud pakkumisi, kus osalesid nt. Jörberg, Mait Maltis jt. Valiti ometi Popsid. Ei tea miks? Olime täpselt 16.30 valmis mängima. Aias põles väike lõke, laudade peal õlled, FIZZ, veinid, salatid, saiakesed-koogikesed, kohvi, küpsetati ...... vokkpannil. Kaunis.
Meil oli keelatud sööma - jooma minna.
Külalised saabusid. Mängisime taustaks pianissimo.
Kõned, õnnitlused, kingituste ja lillede jagamine.
Jälle mängisime. Üllatusesinaja - VOLLI - maailmameister hammastega tõstmises. Kole lugu.
Ja ennäe - ka meid kutsuti jooma - sööma. Pikalt ei lasknud paluda. Lauad tühjenesid hoobilt. Vägev. Väike törts pillimängu lõpuks ja kell 8 oli pidu läbi. Ilus ilm oli õnneks.

27. augustil Promenaadi kontserdite lõpetamine Püssikas.
Uhh! Paar päeva enne üritust ajalehes Postimees reklaam "Püssika laulupidu orkesriga POPSID". Tegelikult pidid mängima orkestrid Tartu, Forte jne. Kasema vabandas ette-taha, et Püssika omad olla soustinud ja valesti aru saanud...Aga noh egas midagi - alguseks mängis saxofonide kvartett, siis
orkester Tartu, siis jagati aukirju sponsoritele, osalejatele. Seejärel mängis ansambel "Roheline raamat" (see on see Aavaka haltuurapunt). Hästi panevad, ent lõpuks justkui tundus, et jäivad nati vindiseks. Popsid said pillile alles kell 00.40
ja mängisime kaks satsi, kella kaheni. Mis viga poolpidusele elik vintis rahvale mängida! Möllu kui palju!
Muist Popse (nimesid ei nimeta) lõpetasid ka selle öö tavapäraselt hommikul kell 5 KROOKSUS.

Ja Inxul oli sünnipäev, 26.05...
Jah!

Väidetavalt oli laupäeval Sille sünnipäev. Mängisime esmaspäeval talle, teisipäeval mudilaste proovi ajal püüdsime....aga teda ei olnud, lõpuks kolmapäeval saime talle tušši ära mängitud. Ta pakkus šampust - sedavõrd hinge läks me mäng!

Haaslava ĂĽritus
Igasuguste meeskooride päev!
Kohal oli palju koore ja pilliorkester Popsid - käisime rongkäiku, mängisime "I will survive" - koorid laulsid, siis ootasime ja veel ootasime, mõned seal, naised, tantsisid, keegi laulis....ja pärast vahelduseks me mängisime - aga üks lugu läks hoopistükis untsu, kogemata. Nii tuksi pole ükski pala meil juba aastakümneid läinud, täitsa piinlik kohe. Ei sest hullu - mängisime edasi, ja pärast tulime Tartusse ära, olime koguni Krooksus näiteks. Selline lugu.

Mudilaste laulupidu
Teisipäev 25.mai 2004 Tartu, kl. 9.30. Ja neid väikesi lapsi tuli ja tuli ja tuli, igast nurgast: sest toimus peaproov, mudilaste laulupidu 2004. Siis kui 1300 pisilast oli koos, öeldi, et need olla puhkpilli onud ja tädid ja neid olla neljapäeval veel poole rohkemgi, tuleb öelda "tere Popsid"!
Mängiti, prooviti.

TĂĽnnisauna proov
aeg: 19.05.2004
koht: Valgematsa
sisu: tĂĽnnisaun
vorm: vaba
tegelikult: proov välitingimustes
väljumine: 18.00 Veski 6
kohapeal: 1,5h järjest pingsat proovi - kõik tuli välja selgelt oivaliselt. Sellele järgnes tuttuue tünnisauna katsetamine ja hindamine. Peaaegu et ei jäänud lahjaks, vihta polnud, aga see-eest oli ka teine saun - tavalisem, ent puuküttega! Ja nii see läks, saunast sauna, vahepeal grilliti, võib-olla ka räägiti, midagi. Vihm tuli alles hiljem. Ja ei seganud kedagi enam, selleks ajaks.
Keskööl sõitsime 14 kohalise bussiga Tartusse, mõni jäi vast maha, mõni läks ehk omal käel. Ja lõpp oli tavapäraselt Krooksus. Tipp-topp.
Leil.

Tartu Linnaraamatukogu 91. aasta juubel.
Tartus, Kompanii tn. raamatukogu peaukse peal on imetilluke rõdu - 07.04.2004 kl. 18.30 seal mängisid Popsid, meie. Kaasas oli punane ja sinine raamat, esimene pala 72 A, liikusime alguses suuremate numbrite poole, pärast samast numbrist väiksemate poole. Kui punane raamat ära tüütas, võtsime kätte sinise - esmaettekandele tuli sealt "It's Raining Men", nii mõnigi mängis seda pala esmakordselt. Meeldiv oli mängida, kohustuslik aeg 30 min. sai niuhti otsa. Ilm oli ilus, puudel olid suured pungad, me ei saanud mängu lõpetadagi kuidagi, kogu Kompanii tänav oli täis hullunud fänne, liiklusummikud...kõik tahtsid aina veel ja veel, pöörased rahvamassid kõik tunglesid me ümber, siiski üle 40 minuti me ei mänginud. Kuskil on ka piir! Lõppude lõpuks. Meile kingiti raamatukogu tass, või kruus ja riidest kott.
Juubel lõppes kl. 00.00 Krooksus. Iga 20 kannu õlle pealt kingiti Krooksu poolt teesärk (me saime ühe, ja oleks saanud veel natuke, aga tükke ei lõigatud), omanikuks sai ausa loterii tahtel Triin (sax).

27. veebruar - Tartu Ülikooli tänuõhtu.
Tartu Ülikool tänas Popse ja teisi, nende olemasoleku eest.
Koht: Tartu, Kalevi 24, Sõbra maja.
Süüa anti täidetud mune, krevetisüldi võileibu, teisi erinevaid võileibu, kala taignas ei pakutud, pisut veini, ise tuli rohkesti lisada.
Etteasted: rahvatantsutrupp arvas, et nad ikka on rohkem harjutanud ning oskavad veidi paremaid samme kui popsid, isegi. Koorilauljadki pĂĽĂĽdsid rohkem viisi pidada, kartuses, peale meie unikaalset etteastet.
Keskajamuusikast ei jaga me suurt midagi, siiski tegime ka selletaolisele kollektiivile üsna ära.
Justament nõrk, ei köitnud, pidu jätkus all baaris, kus Kapajev raputas pead ning tegi "Leivalaulu".
Kulno Kungla tõi lõpuks oma viimase viinagi, et meist lahti saada - järgmisel hommikul selgus, et see, mida Popsid Inxu pool hiljem tarbisid, oli mustsõstraviin olnud.
Elagu TĂś!
Ja hariduspoliitika aktuaalsed probmleemidki leidsid oma lahenduse.

2004.a. esimene proov
Kolmapäeval 14.jaanuaril kell 19 ikka klubis. Kohal olid - Enno, Kübara Tarmo, Kristi, kaks uut klarneti mängijat, Triin, Mihkel, Vahur, Leheste Tarmo, Kai, Rena, Siki, Jaanus, InX, Raul, Tõnu, Rinaldo, Urmas, Lauri.
Endiselt palju möla. Enam - vähem sai selgeks uus pala - LEKENTOYBANDITTEN - mõnus swing.
Hakkasime jälle harjutama suurt sousti - HAFABRA FOLLIES. Jõudsime 33. taktini. Segane värk. Viina ega õlut ei joonud. Klassijuhataja oli solvunud, et Enno pöördus ilgelt viisakalt Kalviku poole palvega mängida. Kai punastas !
Ja Paril tuli proovi lõpuks enam-vähem meelde, mispidi pilli käes hoida.

Veterinaaride mess
20. novembril kell 9.15 2003.a. Tartu Näituste hallis Eesti veterinaaride mess.
Kena viisakas üritus, mille tegi eriliseks orkester "Popsid". Mängisime taustaks täpselt tund aega, et messile saabujaid vastu võtta.
Koosseisu kokku saamisega oli küll probleeme, aga lõpuks lahenes kõik normaalselt. Tammekas asendas Rauli, peaaegu kõik pillirühmad olid esindatud (v.a. sarved ja tenor) Vaene Pari pidi üksi pingutama, sest Kalju lihtsalt ei tulnud ja Öku
pidi olema Tallinnas ruudumängu testimisel.
Ürituse käigus lõhkus Enno ära oma mobla klaasi ja Mihkel kaotas prillid.
Päris uusi palasid ja Sing Singi ei mänginud.

Maarjakased
Tarmo Leheste istutas kuhugi kunagi oktoobris tuhandeid maarjakaskesid. Keegi talle appi ei läinud.
St. ÜRITUST ei toimunud. Kas oli see õnneks või õnnetuseks me ei saagi teada.

Mäng Püssis
Aeg -18. november 2003.a. kell 10 - 02
Koht - PĂĽssirohukelder
Ăśritus - PĂĽssika laulupidu
Osalejad - POPSID, Peep Puis, õllesõbrad
Hinnang - rahvast oli vähevõitu, ilm oli külm, aga meie mängisime veerekese peal.
Üllatus - Kai Koppeli ema tuli vaatama ja kuulama. Jätsime endast väga hea mulje. Kui aega leiame läheme tema poole hapukapsasuppi sööma (see on uus traditsioon uute liikmetega tutvumiseks)

Aga muidu nagu ikka - töö ja lõbu tuleb lahus hoida.

Laager
Töö- ja puhkelaager on läbi. Valgemetsas Ahja jõe kaldal Jaak Raigile kuuluvas villas. Ilus koht, aga põhiline, et odav !
Laupäeva hommikul kell 10 sõitsime Tartust välja ning kohe rikkusime traditsioone - esimene peatus ei olnudki FÖÖNIKS. Kõik oli juba olemas - 90 liitrit õlut, 36 suurt portsu pilaffi, igaühel 2 karpi kalaburgereid, pakk pelmeene, hapukoor, leib, natuke hapukurki jne jne.
7 tundi tegime tõsist proovi.
Sõime, jõime, sõime, jõime, mekkisime pisut pulmaviint (Tarmo ja Kerstin käristasid välja),
laulsime, sõime, jõime, vaatasime heldimusega videos EST TATOO 2003 Popside ja jänkide etteasteid, sõime, jõime, käisime saunas, sõime, jõime, laulsime, vahepeal vahetasime mõne sõna üldpoliitilistel teemadelgi, sõime, jõime, tukastasime. Mõned magasid, aga ikka sõime, jõime ja juba oligi hommik .
Hommikul SÕIME ka. Jõime kohvi ja muid ravimeid.
2 tundi tehti proovi ja siis: koristamine ja ärasõit.
NB! 30 liitrit õlut jäi üle. Puhas kokkuhoid !

Positiivne tulemus - õppisime enam-vähem selgeks
6 uut pala.

UH, päris maru oli.

Abielu
Kerstin ja Kase Tarmo võtsid kätte ning abiellusid
SALAJA! See juhtus 25. oktoobril k.a. ĂśRITUST
pole siiani toimunud (aga saab toimuma!). PALJU Ă•NNE !

Naisevõtt
Urmas, vana indiaanlane, võttis naise . Helistas Ennole, et tähistame pärast proovi. See oli kunagi
septembris. Aga osalejaid tuli vähe -Pari, Tubli ja
Urmas oma noore naisega. Veini oli. Sihke värk.

 
 
  Järgmine mäng  
 
04.05.2019
Tudengite Öölaulupeo rongkäik  
 

Toeta Popse: